Feelin' good.

'
Head ööd, neegrinäod, pudulojused, piffensid ja muud loomad!

M.

Once upon a time.

The secret of happiness is freedom. The secret of freedom is courage.

Julgus olla erinev. Julgus ise endale peeglist otsa vaadata. Mitte korraks, vaid kaua ja pikalt ja nii, et hirmus ei hakka. Kui saad endaga hakkama, siis saad ka kõige muuga. 

Mul oli täna hea päev. Cosy. Sweet. Succsessful.

M

My racing heart.

What I want to say is, beautiful things happen to us if we are open-minded and open to new experiences. Our choice is to make them miserable or make good memories out of them. These kind of moments are even more perfect if you are fully honest with yourself, with your lovedones and with all the people around you. M.V.

Mu puhkus saab kohe läbi. Nädalake kampsunis diivanil mõnulemist, kust ei puudunud tasside viisi kohvi ja teed, mitu pokaali head veini ja tohutult palju maitsvaid hõrgutisi. Kaalule ei julgegi astuda vist. 
Sellesse nädalasse mahtus tegelikult väga palju. Sügavaid mõtteid. Käest kinni mööda tänavat itsitades jooksmist. Tantsu ja tralli. Spidomeetri taas ellu ärkamist ja ropus koguses Haapsalu draamat - nagu ikka. Naljakas on see, et ma ei ole enam osa draamast, aga see on siiani kõikjal mu ümber. Kokku-lahku, kes kellele sisse küttis ("Mu mees taob nkn kõik luugid kinni!"), kes keda pettis, kes kellega magas, kes kelle juures lõpetas, kes kellega niisama miilustas, kelle 15a rase õde tuli kättpidi kellele kallale, kellele meeldib mu pinginaabri ex-boyfriend, kes flirdib oma joomatsükliga...Tallinnas ei juhtu ka nii palju ulmelisi asju, kui Haapsalus. Ja siin peetakse seda kõike normaalseks. 
Aga ma armastan oma kodulinna ja kõiki neid napakaid (eiei, on erandeid) kaasa-arvatult. See on mu kodu, mu soe pesa ja mu kaaslinlased. 

Istusin Rikaga Lemonis. Meil oli "ühe-õlle-õhtu" - seega olles hullu möllu sees täiesti kained ja viisakad me lihtsalt vaatasime enda ümber toimuvat. Need lapsed, kes alles koolivetsudes rate pilte tegid, mängisid koridoris lätsu ja olid niisama tüütud kilkajad, lammutasid nüüd pitsidest viina juua. Tuimalt. Lisaks nendele "lastele" oli päris palju vanemaid inimesi. Emad-isad, kes ei oska oma tühjaks lennanud pesas midagi ette võtta või pole suutnudki oma pesa kunagi punuda. Ja see kõik tundus nii veider. Haapsalus ongi nii. 
Verivärskelt 18 saanud noored, keda ei suuda veel tõsiselt võtta ja vanakesed, kes on tõsiselt võtmiseks peast kentsakalt liiga noored.Vahepealne vanus on oma tee leidnud Tallinnas, Tartus või kes teab veel kus.  Ja siis sa oled...ja vahid. Ja tunned ennast vanana, olles ise alles 20. Elu iroonia. 

See sama asi võib olla ka üks põhjustest, miks ma 20ne aastaselt tahaks lihtsalt olla ja pesa punuda. Olla stabiilne, armastav, kodu eest hoolitsev, hea, truu ja aus kaaslane. Endalgi napakas oma mõtteid kuulata. Mõtteid soojast kodust, kellestki, kes ukse peale vastu tuleb ja kellestki, kes iga õhtu kaissu võtab. Ei, mul ei ole "saamata-ja-söömata-aga-pole-joomata" olukord, mul on siiras tahe olla kellelegi truu ja hea kaaslane. Kedagi austada ja armastada.
Ma tunnen ennast vanana.
Ja see on päris hirmus. 
...

Uus tass sooja teed...
Hingan sisse.
Hingan välja.
Hea on olla.

M