Lõpuks ometi saan ma rahus oma küljel magada nii, et ei pea valu pärast patja närima.
Ehk mu tattoo esimene etapp hakkab paranema. Kõigest 6h nõela all veel ja siis nädalaid kreemitamist ja paranemist.
Ehk mu tattoo esimene etapp hakkab paranema. Kõigest 6h nõela all veel ja siis nädalaid kreemitamist ja paranemist.
Ma siiani ei suuda uskuda, et ma selle ära tegin, aga dämit kui ilus see ikka tuli ja tuleb :)
Peale selle on elu puhta rahulik olnud. Haiguslehel on tore istuda: 3 filmi päevas, mille kõrvale käib terve wc-paberi rulli täis nuuskamine. Muidugi need kõige jõledama maitsega kurgupastillid veel lisaks.
Aga vaatamata sellele on tore - vähemalt saab magada ja lugeda.
Aga vaatamata sellele on tore - vähemalt saab magada ja lugeda.
Öeldakse, et kui minevik helistab, siis pane kiirelt toru hargile ja jookse. Kui tõepähe seda nüüd võtta?
Täna rääkisin üle pooleteise aasta inimsega, kes kord oli mulle meeletult kallis ja woow... see oli hea vestlus. Mõnus ja kuidagi selline "I'm still there for you", olenemata sellest, et meie viimane kohtumine lõppes pisaratega. Im soo happy! ^^
Ma tegelt ei viitsi täna eriti kirjutada.
Muuuucho looove,
M