Pehme on.
Hea, soe ja pehme on.
Lihtsalt vahel juhtub neid momente, kus oma karmi realistlikuse ja külmaverelisuse juures suudan ma olla tulihingeline romantik ja hetkenautija. Need on need hetked kus mängib veidi ehk isegi kurvameelne muusika, soe küünlavalgus teeb seintele pai, vürtsihõnguline tee aurab nina ees ja äsja võetud vannist on nahk siidine, värske ja õitsev. Silmad kinni. Õhuvool mis tungib su kopsudesse. Kõik mu lihased mõistusest varbani on poolunes ja neid äratada ma ei raatsi. Deliirium. Nirvaana.
Kes mind tunneb, teab, et selliseid hetki tuleb vahel mu elus ette.
Mina võtan neid kui paradiisi maa peal, kui suurt õnnistust ja rahu, mis aeg-ajalt mu peale langevad.
Raske on panna sõnadesse seda vabaduse-mõnu-vaikuse tunnet, mis mu sees sellistel hetkedel võimust võtab. Võib-olla ehk keegi mõistabki, aga kui ei, siis ma ei näe, et ma peaks olema kurb, sest seda enam jäävad kõik sellised hetked mulle.
Pealegi ma usun, et ilma nende hetkedeta ma sureks.
Sureks?
Natuke karmilt ehk?
Ega tegelikult ei ole ikka küll. See pinge ja koormus mis mu peal lasuvad on kohati lausa surmavad. Asjad iseenesest ei ole rasked ja võimatud, aga see kokkujooks, mida nad aeg-ajalt suudavad tekitada on kohati nii katastroofiline et kui mul seda "välja hingamise" momenti vahepeal ei juhtuks, siis ma lihtsalt lämbuks ära.
Ma tunnen, et ees on väga suur muutuste aeg. Teisiti mõtlemise aeg.
Elu on nagu Age of Empires'i kaart, kus edasi kapates avaneb uus osa kaardist. Minu jaoks on avanenud uus osa, mis teeb mulle aina enam selgeks, et kõik mis ei tee mind õnnelikuks ei oma mingit mõtet, et mu elus olla. Iga päevaga ja vanusega me kasvame lahku oma sõpradest ja perest jne, sest pidevalt on uued ja aina raskemad väljakutsed, mis meie ajast aina suuremat ja suuremat osa nõuavad.
Kui sedasi mõelda, siis tekib mul küsimus, kes mind siis siin elus reaalselt õnnelikuks suudavad teha? Kes on väärt seda pisukest aega, mis mu elu väljakutsete kõrvalt alles jääb?
Eks need muutused selles osas tulevadki. Ma tunnen seda.
Ma ei viitsigi siin heietama hakata kui hästi v halvasti mul mu koolide ja tööde ja suhetega läheb. See ei olegi informatiivne koht mu sõpradele. Kui sa tahad teada, kuidas mul läheb, siis helista ja küsi...
See ongi minu diip shit koht, kus ma omadega aeg-ajalt bananas olen.
Ja selline peabki see koht olema.
Cheers my loved ones!
