AA ja tema hullusperiood

Viimased ajad on olnud pöörased. Täis hullumaja. Meeletuid tundeid. Südamevalu. Joovastavat õnne.
Viimased ajad on olnud täis elu.

Kaks tööd ja kool ei olegi nii võimatu kui alguses tunduda võib - see on isegi päris fun.

Peale pikka ööd väljas ja ööd, mida pole kodus maganud on raske - aga mitte võimatu.

Päev läbi rinnas ringi patseerida, teadmata, mis kell on ja mis homne toob - on armastusväärne.

Inimesed, kes on täis elukirge ja soovi veel väga palju näha, inimesed, kes sind tundmata jagavad sinuga endast kõike, inimesed, kes tunnevad selle miski su sees ära kahe sekundiga ja loovad sellega sideme, mis kestab pikka aega, inimesed, kelle jaoks on pea kõik võimalik - minu sõltuvus, minu varandus.


On olemas õnnelikud ja õnnetud inimesed.
Meie kõigi elu on täis bullshit'i.
Ainuke vahe on selles, et osad saavad sellest üle.

Armastan ! Palju ! Elu armastan! Ja mulle tundub, et ta armastab mind kah!

M

Rutiin.

On öö. Õues on pime. Olen uppunud kaelastsaati oma suurde pehmesse ja punasesse voodisse. Turvaline, pehme ja soe. Pea valutab õrnalt. Ja varbad on veidi jahedaid, kuid mul on hea. Homme on äratus jälle kell kaheksa ja siis on jälle tööpäev. Kõigest 15h. Ja seejärel jälle magama, et olla valmis 13h aktiivselt tegutsema. Ja nii jälle ja jälle ja jälle.
But it's ok...
Ise ma nii tahtsin ja ise ma sellise tee valisin.
Selline on hind sellele, kuid tahad kõike hästi palju ja korraga.
Annad ennast süsteemi orjaks.
Ei, ainult korraks ma teen seda, kaua ma ei suuda.



Armastada armutult,
mu süda ihkab.
Kuid orje ja orjust
ma üle kõige vihkan.

Esmaspäeval saan siis juba kaks ja kümmend. Pisike on see aeg, mis aastate vahele on jääma hakanud. Aina pisemaks see läheb. Ja aina enam ma näen, kui palju on asju, mida veel ära teha tahaks ja veel enam on võimalusi mu ette lahti pakitud...
Nüüd peab valima hakkama.

The M

Stones n stuff.

3 kivi - see tobe tõbine olek mis mulle külge pookis,
           see jube anatoomia, millega täna kaklema hakkan,
           ja ma igatsen Sind nii palju, et olen juba katki minemas!

3 udusulekest- kevad on ukse taga ja linnud juba laulavad,
                       riided kukuvad juba seljast ära varsti :),
                       Mulle meeldivad mu tööD ja kooliD ja trenn.



Imelist hommikut teile!
Saage terveks ja kallistage seda kedagi, kes teie kõrval on!

M.

Get fit and get some rest...

... those are the two goals.

Mul oli valida kas loobun söögist või hakkan trenni tegema. Aga ma lihtsalt arrrrmastan söömist. Nii palju erinevaid häid maitseid on olemas! Džiiiiis. Niiet, nii ta läks. Hakkasin hoopis trenni tegema ja mitte ennast näljutama. Ja tegemist ei ole ka mingi ületreenimisega vaid asi on enesetundes. See, et ärkad hommikul kell 8 ja oled vinks-vonks korras omadega on minujaoks ammu unustatud tunne, mille ma nüüd tagasi sain. Ja miks see nii on ?? Simple. Vaimne töö kurnab, füüsiline töö väsitab. Trenn on füüsiline töö ja kui pea ükskord patja puudutab magad sügavalt nagu karu talveund ja hommikul ärkad ikka veel samas asendis olles. Aga vaim on virge. Teine asi on see, et if u eat, eat good. Tõmbab ikka sassi küll kogu organismi kui ei söö regulaarselt ja kui sööd siis on teemaks burks öösel kell 3 peale tööd. Jah, see oli enamgi kui harjumus juba mulle. Ei, ma ei võtnud oluliselt juurde, aga energiat kogu sellest junkist sai toodetud nulliringis. Ja väsimus. Peavalud ja muu stuff. badbadbad.

Miks on peale hessi eine söömist nii crapp olla?? Simple again. Sest organism annab märku, et see mis sa sõid oli saast ja seda oli kõike nii palju. Maitse oli ainult hea. Aga on ka head toitu, hea maitsega.

Mul on juba väiksed lihased tekkimas kohtadesse, kuhu ma ei oleks neid isegi oodata osanud. Jõusaal teeb imesid. Ega mulle ei meeldigi kilomeetreid joosta või miile ulpida. Väike soendusjooks, kõik lihasgrupid läbi süsteemis 3x10 ja siis rattasõit/sõudmine/jooks. And it works!

Selle puhkuse poolepealt on aga tõsi taga, kui ma tuure maha ei võta siis on asi halb. Nagu Taavigi ütles: You need a brake or u will brake down. Täiega tõsi!

Ma lihtsalt ei ole suutnud loobuda paljudest asjadest ja 2 töökohta, 2 kooli ja trenn ja sõbrad on a lot to do.
Ma ju ei saa ometigi peale tööpäeva välja minemata jätta või 3h auku nädalaplaanis nähes trenni minemata jättta. Viie tunni pärast saab täis 20 päeva aktiivset tegutsemist, kus igas päevas on mul olnud vähemalt 1 kohustus, mida ei saa skippida. Homme on vaba päev. AWESOME!
Ja oi, ma kavatsen seda nautida. Haapsalu, here I come!
At first olen natuke tubli ka ja hüppan perearsti juures läbi ja toon ära oma tervisetõendi.
Siis kosmeetiku juurde.
Siis maniküüri.
Siis lähen musitan-kallistan oma õed pooleks.
Emmele ja issile viin tordi ja teen pai.
Ja siis on mõnus istumine tüüpidega, keda ma ammuilma igatsen.
Vein ja isetehtud toorjuustukook (Kert, et see oleks jumalik!)
Ja siis ma magan magan ja magan veel.
Nii kaua kui torust tuleb.
Awwyeaaah!!!

xo, M.

Vana ja uus ja hea.

Need lood olid mu lemmmmmikud mõni aasta tagasi. Siiani need võluvad mind... ääretult.

Mu elu on jälle ühes totaalses muutuste keeristes. Nii palju uusi uksi on mu ees lahti tehtud ja see, millisest ma sisse astun on veel väga keeruline ja teadmata . Aga ma loodan, et milline iganes see uks saab olema, on seal ukse taga midagi hoopis teistsugust ja kordades ägedamat, kui ma olen siiani kogenud. Ma janunen lausa elu järele ja selle järele, mis veel kõik on nägemata ja kogemata.
Mulle millegipärast meeldib elada "gaas põhjas" olemusega. Ma tahan kõike hästi palju ja väikese aja jooksul. Sageli põhjustab see mõtlematust ja hetkes elamist, mis omakorda on nii mõnigi kord natuke kurjasti kätte maksnud, aga miski pole veel tapnud, kuigi tugevam olen ma küll. Väga palju tugevam, kui aasta tagasi.

Ma ei karda inimesi, ma armastan neid. Ma tahan inimesi armastada lausa nii palju, et valus hakkab.
Keegi teie seast võib mõelda selle peale - lollakas! Ja ehk veidi olengi, kuid mu süda põleb selle järele, et armastada. Meeletult, metsikult, piiritult, põhjani. Ja täpselt nii palju, et lausa valus hakkab.
Miks?
Sest ma olen näinud palju võib muuta mõne inimese elus üks piisk siirast armastust.
Sest ma olen näinud, mis kibestumus ja viha minu endaga teevad.
Sest ma olen tundnud valu oma enese hoolimatuse pärast.
Sest ma olen murdnud inimesi oma isekusega.
Sest ma olen murdnud südameid oma külmusega.
Sest ma täitun rõõmuga, kui suudan kellegi naeratama panna.
Sest ma tunnen, et olen võimeline armastama.
Seda siiralt, ausalt, puhtalt ja iga päevaga arenedes...
Ja mis saaks olla ilusam kui see?...

Diip, I know. Kuid ehk saad natukenegi aru?

Homme viskikoolitus, kool, ülehomme töövestlus ja töö ja muu triangel.

Supernatural.

With L,

M.

Varahommikune pimedus

Teha haiget on ju tegelikult lihtne. See võib toimuda pisikese hetkega ja ühe süütu sõnaga, kuid võib lõhkuda kellegi maailma. Lõhkuda nii, et kui killud kokku liimida, siis ei ole see enam ilus.
Me ehitame. Igapäevaselt. Suhteid, karjääri, iseendeid. Ja meil on võim lammutada see kõik alludes mingile provokatsioonile, segasele tundele, tundes hirmu ja segadust. Hirm, see mittemiski millegi ees. See tühi paljas tunne. Võõrsuse tunne, See tunne, kui asi väljub mugavustoonist. See sama tunne, et ei julge lahti lasta. Ei julge, sest kes teab, mis edasi juhtuma hakkab.
Ma ei taha karta. Ma ei taha karta üksindust, aga ma teen seda.

Ma kardan olla üksi, sest ma kardan iseenda peas olevatesse keerdkäikudesse ära eksida ja seda nii kohutavalt, et ma ei leia enam väljapääsu. Ma kardan iseennast kõige rohkem, sest ma olen iseenda vaenlane ja armastatu samal hetkel. Minul on võim iseendale teha kirjeldamatult haige ja minus on see miski, mis paneb südame pekslema, kui tunnen et mu elu võib ohus olla.

Ma leian endas pidevalt teisi. Killuke oma ema isa, killuke mõnest näitlejastki. Ma olen vitraaž. Ma olen klaasist vitraaž, mis kukub, puruneb ja mida kokku liimides tekib uus pilt.
Ma ei ole purunematu, ma purunen kergelt, kuid kuna killud on samad siis jään selleks, kes ma olen ja vaid pilt muutub. Pilt sellest, kelleks ma ennast pean. Mu sisemus on muutunud ilusamaks pildiks....

Lohutamatult nuttes. miks? sest tahan! Ma tahan!! Tahan nutta! Miks ma tahan? Sest iga purunemise kord teeb haiget, aga iga kord on pilt selgem ja ilusam. Bittersweet.

Käige perse, kui peate mind segaseks. That is who I am. That is who I long to be.
A deep f person.

With love, M.

Täna andsin alla...

...selles osas, et ma ei viitsi ega taha ja mul on süda paha sellest, et püüan siiani paljudele näidata, et ole hullult pai tüdruk. Vaoshoitud väike armas plikatirts, kuigi no... ikka ei ole küll.

Mulle meeldib palju ja pööraselt ja metsikult suudelda.
Mulle meeldib kui minul on tähelepanu ja see, kui seltskonnas mind kuulatakse.
Mulle meeldib, kui mul on piisavalt autoriteeti,et kui ma seltskonnas kellegi eest seisan, siis minu positiivne suhtumine võetakse üle.
Mulle meeldib kui ma saan üle laua karjuda: "Võtame!" ja selle peale kõigi klaasid tõusevad.
Mulle meeldib kui saan tuimalt mõnele näppijale vastu vahtimist virutada.
Mulle meeldib üle tänava karjuda sõnu: "Ma armastan sind!", nii, et mul pole grammigi imelik.
Mulle meeldib kui mind võetakse kaissu ja selle juures minu sõnad :" Kui midagi üritad, tapan su ära!"
Mulle meeldib rääkida autodest ja teada täpselt mitu tolli veljed on.
Mulle meeldib viskise peaga tantsida tantsida tantsida.
Mulle meeldib tunde telefoni otsas rippuda.
Mulle meeldib tiisida. täiega.
Mulle meeldib pool numbrit suurem t-särk.
Mulle meeldib bensiini lõhn.
Mulle meeldib huulest hammustada. kedagi teist ikka.
Mulle meeldib keset põrandat meritähte tehes lakke vaadata.
Ja mulle meeldib see, et kõik see mulle meeldib.
Sest ma olengi selline.
Ja see on hea!

The M.