Relika saatis mulle lingi täna msn'is...
...ehk siis 3 aastat tagasi. Seega vabandatav!
Aga NYC igatsen ma siiani.!
Tõestus, et kui asi puudutab sööki on kõik muu teisejärguline :) Breketid olid veel siis teemas ja muidugi see Rika puna/oranž pea... Vastupandamatud!
Anyhow.
Kolmapäeval koolist tulles oli ilm külm ja paha, tuju ka nukker ja mõtlesin sõita bussiga koju. Kõmpisin siis Kalda bussipeatuseni ja teades, et sealt läheb lausa 2 liini mu kodu poole ei süvenenud ma üldse bussi numbrile mis ette sõitis. Läksin aga peale, istusin kössis maha, MT Eden kõrvus ilgelt kõvasti tümistamas, vaatasin enda ette maha ja siis vaatan välja alles... buss keeras Rohuküla poole. Einoh, fain siis, muidugi ma istusin sellele ainukesele bussile mis mind koju ei vii! A, savi, küll tagasi sõidab... Jõudsingi ilusasti rohuküla sadamasse, teada saades, et 10min on seisuaeg läksin sisse, ostsin enda lemmiku Tom'i jäätise mille ma merd imetledes ära sõin. Bussi tagasi istudes lisandus muidu mu monosõidule ka seltskonda. Seltskonnaks oli täiesti täis parm, kelle jutt oli lihtsalt nii kuutagune, et pidin tema eeskujul peaaegu püksi laskma. Selle mehe filosoofia ületas kõiksugu Facault'id! Peale kahte peatust lisandus veel 2 parmu. Siis juureldi selle üle, kas õllepurk on ikka tühi, kui see juba tühi on. Vastust ei leitud. Bussijuht sai aga minusilmis Aasta Parmuabi 2011 tiitli, sest üks meestest , kes bussis istus, pidi jõudma Keilasse. Bussijuht soovitas ennast ikka korda teha ja seletas ümbes 23 korda mispidi ja kuidas ikka Keilasse saab. "Tallinna bussijuhid on linnavurled, nemad sind nimodi püksi lasknuna bussipeale ikka ei lase. Sa kasi end väheke ja siis oled PONKS POISS!" ja mina jälle naersin. Bussi lõpp-peatuseks oli aga Lossiplats. Ehk 1h ringisõitmist lõppes sellega, et pidin veel kaugemalt koju kõmpima, aga tuju oli laes! Hea tuju hind oi 58 senti + jäätiseraha.
Igatahes, HAAPSALUS ikka valele bussile ei istuks!
Teie desoksüribonukleotiidilinemusilusikas,
M.
No comments:
Post a Comment