Kevad vä?

Plirts-plärts, käes on Märts. NOT.
Tegelikult on sellest külmast tuulest juba kopp ammuilma ees ja tõesõna ei viitsi enam uisutada. Tahaks juba kõik oma ilusad papud-plätud jalga panna, lehviva kleidi selga tõmmata ja hõljuda mööda päikselisi tänavaid.
Kus sa sellega. Kevade lõhna on vaid poole ninasõõrmega tunda... oh! There is one thing! Sõita ei näe. ÜLDSE! Iga kord kui foori juurde satud siis palvetad peas: please be green, please be green...

Vahepeal on palju muutunud. Ülla ülla. Koguaeg ju muutub midagi.
Uus töö, uus väljakutse.
Lennusaatja on tegelikult päris tore olla, sest üldsiselt need inimesed, kes puhkusereisile lähevad on üsna heatujulised ja toredad. Kõigil on selline kergelt peata kana olek, aga selle annab andeks. Ainukene asi on see vene keel. Sellega annab ikka askeldada, aga YES I CAN!

Auto on mul tubli laps olnud. Bensu võtab vähe ja annab sellegi andeks, et ta ülepeakaela porine on. Pole üldse minu süü. Lisaks sellele saab ikka päris palju nalja selle auto ümber. No pole mitte üks kord olnud, kui keegi foori taga kõrvale tõmbab ja joonele paneb. Vahtijaid on ka rohkem, kui kooli aula jagu.

Anyhow. Tegelikult on kõik tip-top. Homme mängin pühadejänest ja üleüldse on elu lill.

M