Hippie life, yeah, thats what it is...

Selline lugu siis tänasesse vihmalembelisse ilma, mis õnneks ei suutnud mu lillelisi tenniseid ära rikkuda. I kinda love this weather, sest see on ikka parajalt mõnus vaheldus sieasta-lembelisele ilmale, kus on koguaeg palav. Mis sest, et kell on 3:54 on siiski hea istuda ja olla, kõlgutada jalgu üle voodi ääre ja mõelda, et homme on vaba päev, saab päevitada, vb et isegi ujuma minna ja süüa midagi eriti mõnusat ja suvist ja lisaks näeb õhtul jälle nii mõndagi kallist inimest...

Täna avastasin, et minu head sõbrad on enamuses kõik mehed. Kõik uued paremad tuttavad on ka mehed. Polegi ühtegi õrnema sugupoole esindajast uut head tuttavat saanud. Ma kuidagi ei mõista eriti aiste mõttemaailma viimasel ajal ja kõigest on lihtsam ja rahulikum meestega rääkida... Mehed on rohkem pohhuislikumad ja see meeldib mulle täiega. Ja nad on õrnutsejad. Naljakas, aga on. :)

Kinkige mulle keegi kitarr! Eih, pole vaja, ostan juba ise. Vist. Lihtsalt mai saa sellest üle, kui ma Lõuna-Eestis kitarri kätte võtsin ja üle saja aasta selle pilliga ennast mugavalt tundsin ja kuidas ma pikalt üksi järve kaldal õhtupäikeses seda tinistasin. See mahe kõla, see hääl, see omaette kaiff. Sama kaifi saan klaveril, aga andeksi, kust ma selle peaks saama, kitarr on lihtsam variant ja ma seekord vist viitsiks isegi õppida seda... ja üldse, igaugune loodus, kitarrimuusika, lillelised tennised ja värvilised päikeseprillid, paksud hommikud, õlu ja vesi ning hunnik lillelapsi on ilgelt teemas viimasel ajal ehk imma hippie. and luw it . oh, i do. i doo.

Kell on saanud veerand 5 hommikul ja mina naeratan, ei teagi, kas väsimusest ja katus sõidab, kas sellest, et suutsin siiski püsti tõusta peale seda täielikku pilbasteks lammutamist, kas sellest, et mul on nüüd oma pesa, kus olla, kas sellest, et olen juba mõtetes haapsalus, kas sellest, et mul on päris pehmed sokid jalas või sellest, et täna tantsisin endast kõik välja - ei tea, aga ma tean seda, et homme tuleb ilus päev! jah!


Teie naeratav hippie M.

Olde Hansa musicus ja muud loomad...

Imelik, et ma seda üldse teen, aga ma reaalselt kirjutan selle sissekande oldehansa ühisarvutist. Tulin hommikul tööle, veits hele oli olla, kui nüüd juba ikka inimlikum olla, nüüd väike paus ja siis jälle sööminguid lahmima. Kusjuures naljakas on see, et autos Tallinnasse sõites oli mul tunne, et äkki on mul vaja vene keeles isanda valimist teha ja tööle jõudes OLIGI! Ehk esmakordselt mina suure grupi ees vene keeles targutamas. Kõhe... Aga ma sain hakkama!

Siis imelik on see, et see arvuti on nii ära kasutatud, et klahvidel pole enam eriti tähti näha ja klahvide vahed on mustjaspruunid ning seal on omaette elu ja ühiskond.

See, miks hele olla oli just pisuke aega tagasi on lihtne ja loogiline - Eerika pidas eile taaskord oma 18. sünnipäeva ehk dubble eighteen. No ja siis sai ikka natuke tähistatud kah - paljajalu lennukas tantsitud, teksad lõhki kükitatud , shampust ja kõike muud joodud ning muidugi enne seda söödud nii et seda nägu.

Rika, see on tobe et sa Tartusse lähed, sest sa vist ei kujuta ette ka palju ma sind vahel vajan... Ma igatsen meie letitaga tantsimist ja apsull KÕIGEST rääkimist. Sellest, et sa helistasid mulle, kui ma kohale ei ilmunu ja sellest, et on keegi kellega saab lihtsalt tunde jalutada ja lihtsalt olla, ilma rääkimatagi mõista... Täna on sul sünnipäev... Ma soovin sulle palju valgeid printse hobustel, meeletuid seiklusi, palju raha kiirnuudlite ja õlle jaoks, mõnusaid inimesi su kõrvale, palju ägedaid juhtumeid, sajaga õnne ja soojust hinge!
Ohjah, ma lihtsalt armastan sind!

Polegi midagi enam öelda.

M

Suvi mu päevade õuedel

Täna oli siis selline suveline. Cabrioletiga sõitsin mööda kadakatest ja ilusatest maakohtadest, tuul sahises kõrvus ja sasis juukseid ning mu jubalik dubstep! Ja Roosta rand on imeilus oma krigiseva liiva ja puhta veega. Terve päeva sai naerda ja käsi autos üles tõsta selle imelise aastaaja auks!
Ma armastan suve ja selliseid päevi!
Mõnus!

Jah!

M

Elu on lill, mina muruniiduk.

Ehk suht rändoomne.

Nonii, hetkel siis istun omadega jälle Hiiumaal. Ikka veel on see koht imeline. Eile sai nii palju tehtud, et paha hakkab. Ärkasime Rikaga kell üks, jõime kohvi, sõime võikusid. Siis hakkasime süüa tegema, sõime. Läksime  mereäärde, ujusime. Jõudsime koju, sõime. Vaatasime telekat, sõime. Läksime mereäärde, jõime.
Selline täielik puhkepäev. Ainuke asi on see kuramuse komme iga kord Rainile helistada, kellel on muidugi sügavkülm jäägrit täis. No ja siis sai siin külavahel joostud ja möllu tehtud... Rika tegi veel öösel ka möllu, ehk lasi täiega moon-walki. Vähkres sajaga, tõusis püsti, hakkas pükse jalga panema. Vaatasin teda. Tal olid silmad täiesti kinni ja ta konkreetselt magas! Siis kui püksid olid pooles vinnas, võttis jälle ära, pakkis ilusti kokku ja pani kotti, võttis kotist väikesed püksid ja viskas need mulle pm näkku, pakkis veel paar pluusi kokku ja siis jäi voodi äärel istudes uuesti täiesti magama. Ja päris ta mäletas, et ta midagi sellist öösel teinud oli. Ehk jääger teeb imesid.

Ja muidugi Pärnu!
Selles linnas on ka midagi maagilist, sest no ausalt iga kord kui ma seal viibin on minemetsa kui hea.
Viimane kord oli küll suur dissapoint, et Flux tulemata jäi, aga siiski see rand, melu, olu ja f hea muusika Beachclubis (mis, vabandage, meenutab nõukaaegset võimlat ja lisaks on seal kaldpõrand, ehk wha??).
Pärnusse peab veel see suvi minema. oja!

Ja Tallinn!
Töö töö töö. Raha raha raha. Veel tööd. Veel raha. Selline umbes see elu seal ongi, aga samas I love my job ja see ongi ju äge :)

Ja Haapsalu!
Kus on endiselt õelad inimesed, palju aeglasem elu kui kuskil mujal, ümbertõstetud Kastani pood, kolm bussiliini ja korter, kus vaid ööbin... ehk Haapsalu on no-life.

Aga fun on see, et suvi täiega möllab, ilmad on ilusad, nahk on juba pruun, juuksed pleekind, hormoonid möllavad, inimesed on ägedad, külm jook on karastav, varbad vees on mõnus ja no tõesti, I LOVE people! ja maasika toormoosi.

Hugs n kisses,

M!