Imelik, et ma seda üldse teen, aga ma reaalselt kirjutan selle sissekande oldehansa ühisarvutist. Tulin hommikul tööle, veits hele oli olla, kui nüüd juba ikka inimlikum olla, nüüd väike paus ja siis jälle sööminguid lahmima. Kusjuures naljakas on see, et autos Tallinnasse sõites oli mul tunne, et äkki on mul vaja vene keeles isanda valimist teha ja tööle jõudes OLIGI! Ehk esmakordselt mina suure grupi ees vene keeles targutamas. Kõhe... Aga ma sain hakkama!
Siis imelik on see, et see arvuti on nii ära kasutatud, et klahvidel pole enam eriti tähti näha ja klahvide vahed on mustjaspruunid ning seal on omaette elu ja ühiskond.
See, miks hele olla oli just pisuke aega tagasi on lihtne ja loogiline - Eerika pidas eile taaskord oma 18. sünnipäeva ehk dubble eighteen. No ja siis sai ikka natuke tähistatud kah - paljajalu lennukas tantsitud, teksad lõhki kükitatud , shampust ja kõike muud joodud ning muidugi enne seda söödud nii et seda nägu.
Rika, see on tobe et sa Tartusse lähed, sest sa vist ei kujuta ette ka palju ma sind vahel vajan... Ma igatsen meie letitaga tantsimist ja apsull KÕIGEST rääkimist. Sellest, et sa helistasid mulle, kui ma kohale ei ilmunu ja sellest, et on keegi kellega saab lihtsalt tunde jalutada ja lihtsalt olla, ilma rääkimatagi mõista... Täna on sul sünnipäev... Ma soovin sulle palju valgeid printse hobustel, meeletuid seiklusi, palju raha kiirnuudlite ja õlle jaoks, mõnusaid inimesi su kõrvale, palju ägedaid juhtumeid, sajaga õnne ja soojust hinge!
Ohjah, ma lihtsalt armastan sind!
Polegi midagi enam öelda.
M
No comments:
Post a Comment