Hippie life, yeah, thats what it is...

Selline lugu siis tänasesse vihmalembelisse ilma, mis õnneks ei suutnud mu lillelisi tenniseid ära rikkuda. I kinda love this weather, sest see on ikka parajalt mõnus vaheldus sieasta-lembelisele ilmale, kus on koguaeg palav. Mis sest, et kell on 3:54 on siiski hea istuda ja olla, kõlgutada jalgu üle voodi ääre ja mõelda, et homme on vaba päev, saab päevitada, vb et isegi ujuma minna ja süüa midagi eriti mõnusat ja suvist ja lisaks näeb õhtul jälle nii mõndagi kallist inimest...

Täna avastasin, et minu head sõbrad on enamuses kõik mehed. Kõik uued paremad tuttavad on ka mehed. Polegi ühtegi õrnema sugupoole esindajast uut head tuttavat saanud. Ma kuidagi ei mõista eriti aiste mõttemaailma viimasel ajal ja kõigest on lihtsam ja rahulikum meestega rääkida... Mehed on rohkem pohhuislikumad ja see meeldib mulle täiega. Ja nad on õrnutsejad. Naljakas, aga on. :)

Kinkige mulle keegi kitarr! Eih, pole vaja, ostan juba ise. Vist. Lihtsalt mai saa sellest üle, kui ma Lõuna-Eestis kitarri kätte võtsin ja üle saja aasta selle pilliga ennast mugavalt tundsin ja kuidas ma pikalt üksi järve kaldal õhtupäikeses seda tinistasin. See mahe kõla, see hääl, see omaette kaiff. Sama kaifi saan klaveril, aga andeksi, kust ma selle peaks saama, kitarr on lihtsam variant ja ma seekord vist viitsiks isegi õppida seda... ja üldse, igaugune loodus, kitarrimuusika, lillelised tennised ja värvilised päikeseprillid, paksud hommikud, õlu ja vesi ning hunnik lillelapsi on ilgelt teemas viimasel ajal ehk imma hippie. and luw it . oh, i do. i doo.

Kell on saanud veerand 5 hommikul ja mina naeratan, ei teagi, kas väsimusest ja katus sõidab, kas sellest, et suutsin siiski püsti tõusta peale seda täielikku pilbasteks lammutamist, kas sellest, et mul on nüüd oma pesa, kus olla, kas sellest, et olen juba mõtetes haapsalus, kas sellest, et mul on päris pehmed sokid jalas või sellest, et täna tantsisin endast kõik välja - ei tea, aga ma tean seda, et homme tuleb ilus päev! jah!


Teie naeratav hippie M.