Wednesday, January 18, 2012

Vana ja uus ja hea.





Need lood olid mu lemmmmmikud mõni aasta tagasi. Siiani need võluvad mind... ääretult.

Mu elu on jälle ühes totaalses muutuste keeristes. Nii palju uusi uksi on mu ees lahti tehtud ja see, millisest ma sisse astun on veel väga keeruline ja teadmata . Aga ma loodan, et milline iganes see uks saab olema, on seal ukse taga midagi hoopis teistsugust ja kordades ägedamat, kui ma olen siiani kogenud. Ma janunen lausa elu järele ja selle järele, mis veel kõik on nägemata ja kogemata.
Mulle millegipärast meeldib elada "gaas põhjas" olemusega. Ma tahan kõike hästi palju ja väikese aja jooksul. Sageli põhjustab see mõtlematust ja hetkes elamist, mis omakorda on nii mõnigi kord natuke kurjasti kätte maksnud, aga miski pole veel tapnud, kuigi tugevam olen ma küll. Väga palju tugevam, kui aasta tagasi.

Ma ei karda inimesi, ma armastan neid. Ma tahan inimesi armastada lausa nii palju, et valus hakkab.
Keegi teie seast võib mõelda selle peale - lollakas! Ja ehk veidi olengi, kuid mu süda põleb selle järele, et armastada. Meeletult, metsikult, piiritult, põhjani. Ja täpselt nii palju, et lausa valus hakkab.
Miks?
Sest ma olen näinud palju võib muuta mõne inimese elus üks piisk siirast armastust.
Sest ma olen näinud, mis kibestumus ja viha minu endaga teevad.
Sest ma olen tundnud valu oma enese hoolimatuse pärast.
Sest ma olen murdnud inimesi oma isekusega.
Sest ma olen murdnud südameid oma külmusega.
Sest ma täitun rõõmuga, kui suudan kellegi naeratama panna.
Sest ma tunnen, et olen võimeline armastama.
Seda siiralt, ausalt, puhtalt ja iga päevaga arenedes...
Ja mis saaks olla ilusam kui see?...

Diip, I know. Kuid ehk saad natukenegi aru?

Homme viskikoolitus, kool, ülehomme töövestlus ja töö ja muu triangel.

Supernatural.

With L,

M.

Friday, January 6, 2012

Varahommikune pimedus

Teha haiget on ju tegelikult lihtne. See võib toimuda pisikese hetkega ja ühe süütu sõnaga, kuid võib lõhkuda kellegi maailma. Lõhkuda nii, et kui killud kokku liimida, siis ei ole see enam ilus.
Me ehitame. Igapäevaselt. Suhteid, karjääri, iseendeid. Ja meil on võim lammutada see kõik alludes mingile provokatsioonile, segasele tundele, tundes hirmu ja segadust. Hirm, see mittemiski millegi ees. See tühi paljas tunne. Võõrsuse tunne, See tunne, kui asi väljub mugavustoonist. See sama tunne, et ei julge lahti lasta. Ei julge, sest kes teab, mis edasi juhtuma hakkab.
Ma ei taha karta. Ma ei taha karta üksindust, aga ma teen seda.

Ma kardan olla üksi, sest ma kardan iseenda peas olevatesse keerdkäikudesse ära eksida ja seda nii kohutavalt, et ma ei leia enam väljapääsu. Ma kardan iseennast kõige rohkem, sest ma olen iseenda vaenlane ja armastatu samal hetkel. Minul on võim iseendale teha kirjeldamatult haige ja minus on see miski, mis paneb südame pekslema, kui tunnen et mu elu võib ohus olla.

Ma leian endas pidevalt teisi. Killuke oma ema isa, killuke mõnest näitlejastki. Ma olen vitraaž. Ma olen klaasist vitraaž, mis kukub, puruneb ja mida kokku liimides tekib uus pilt.
Ma ei ole purunematu, ma purunen kergelt, kuid kuna killud on samad siis jään selleks, kes ma olen ja vaid pilt muutub. Pilt sellest, kelleks ma ennast pean. Mu sisemus on muutunud ilusamaks pildiks....

Lohutamatult nuttes. miks? sest tahan! Ma tahan!! Tahan nutta! Miks ma tahan? Sest iga purunemise kord teeb haiget, aga iga kord on pilt selgem ja ilusam. Bittersweet.

Käige perse, kui peate mind segaseks. That is who I am. That is who I long to be.
A deep f person.

With love, M.


Sunday, January 1, 2012

Täna andsin alla...

...selles osas, et ma ei viitsi ega taha ja mul on süda paha sellest, et püüan siiani paljudele näidata, et ole hullult pai tüdruk. Vaoshoitud väike armas plikatirts, kuigi no... ikka ei ole küll.

Mulle meeldib palju ja pööraselt ja metsikult suudelda.
Mulle meeldib kui minul on tähelepanu ja see, kui seltskonnas mind kuulatakse.
Mulle meeldib, kui mul on piisavalt autoriteeti,et kui ma seltskonnas kellegi eest seisan, siis minu positiivne suhtumine võetakse üle.
Mulle meeldib kui ma saan üle laua karjuda: "Võtame!" ja selle peale kõigi klaasid tõusevad.
Mulle meeldib kui saan tuimalt mõnele näppijale vastu vahtimist virutada.
Mulle meeldib üle tänava karjuda sõnu: "Ma armastan sind!", nii, et mul pole grammigi imelik.
Mulle meeldib kui mind võetakse kaissu ja selle juures minu sõnad :" Kui midagi üritad, tapan su ära!"
Mulle meeldib rääkida autodest ja teada täpselt mitu tolli veljed on.
Mulle meeldib viskise peaga tantsida tantsida tantsida.
Mulle meeldib tunde telefoni otsas rippuda.
Mulle meeldib tiisida. täiega.
Mulle meeldib pool numbrit suurem t-särk.
Mulle meeldib bensiini lõhn.
Mulle meeldib huulest hammustada. kedagi teist ikka.
Mulle meeldib keset põrandat meritähte tehes lakke vaadata.
Ja mulle meeldib see, et kõik see mulle meeldib.
Sest ma olengi selline.
Ja see on hea!

The M.