AA ja tema hullusperiood

Viimased ajad on olnud pöörased. Täis hullumaja. Meeletuid tundeid. Südamevalu. Joovastavat õnne.
Viimased ajad on olnud täis elu.

Kaks tööd ja kool ei olegi nii võimatu kui alguses tunduda võib - see on isegi päris fun.

Peale pikka ööd väljas ja ööd, mida pole kodus maganud on raske - aga mitte võimatu.

Päev läbi rinnas ringi patseerida, teadmata, mis kell on ja mis homne toob - on armastusväärne.

Inimesed, kes on täis elukirge ja soovi veel väga palju näha, inimesed, kes sind tundmata jagavad sinuga endast kõike, inimesed, kes tunnevad selle miski su sees ära kahe sekundiga ja loovad sellega sideme, mis kestab pikka aega, inimesed, kelle jaoks on pea kõik võimalik - minu sõltuvus, minu varandus.


On olemas õnnelikud ja õnnetud inimesed.
Meie kõigi elu on täis bullshit'i.
Ainuke vahe on selles, et osad saavad sellest üle.

Armastan ! Palju ! Elu armastan! Ja mulle tundub, et ta armastab mind kah!

M