"Mul läheb HÄSTI"
Haige, kui tühi see sõna 'hästi' võib olla. See on sama hea, kui küsimuse peale, et mida ma riidesse panen vastatakse: riided.... Või kohati on see selline ameerikalik "How do you do?" vastus, mille olemusest on tegelikult poogen. Muidugi siinkohal on minu lemmmmik küsimus "Kuidas hästi läheb?" Siukseid megaanekaid tahaks lihtsalt tooliga visata. (Some people need a high-five, in the face, with a chair).
Hästi võib olla ka puhas iroonia. Näiteks kui keegi söögilauas terve seljanka endale sülle kallab, siis on täitsa tore ütelda. et no hästi.
Ja samas mul ju lähebki hästi.
Ja samas ei lähe ka.
Kõik ongi nii bittersweet koguaeg.
Mingi asi on ikka halvasti ja puudu, samas see paneb mõistma ja hindama neid asju, mis sul juba on.
Selle kuu õppetund on rahaga - seda lihtsalt EI OLE see kuu.
Aga mul on sõbrad. Pole ammu tundnud nii suurt rõõmu sellest, et keegi annab sulle kuus viilu leiba ja kaks supilusikatäit kohvi, et sa ikka järgmisel hommikul süüa saaksid. Ja siis see kohv maitseb kuus korda paremini, kui igal teisel hommikul.
Ei mäletagi, millal viimati sõbrad kõik mu juurde õhtuti nii palju chillima on tahtnud tulla. Õlled näppus ja pitsad veel auramas ja hunnik kallistusi varuks. Ja siis te lihtsalt kuulate Bon Iveri, vahite lakke ja mõtlete, et ongi hästi.
Ja siis on mingid "suvategelased". Ehk sa lähed tüdrukutega välja, endal 4 eurot taskus. Aga sa lähed ikka, sest sa ei suuda leppida sellise olukorraga. Kõnnid vanalinnas, eksid juhuslikult korraks ära, küsid teed vastutulevatelt noormeestelt ja su õhtu lõppeb nii, et sa oled ära joonud hunnikutes shotte, söönud kõike , mille järele on olnud isu ja jõudnud ilusti turvaliselt taksoga koju. Jah-jah, ma saan aru, kuidas see tundub, AGA seekord oli siiralt teisiti...nii teisiti et ma ise ka ei usu seda siiamaani. Noormees, kes meile kolmele vastu tuli, omas neidu Tartus, oli rikas nagu mai-tea-misasi ja veetis meiega aega ainult sellepärast, et me ajasime targemat juttu kui enamus sileda-ajulised tibid. Kui jutud olid räägitud ja tema veidike vaesem, lahkus ta ilma embuseta, ilma telefoninumbriteta - lihtsalt tänas meid meeeldiva seltskonna eest, lehvitas ja lahkus. Armas.
Lisaks sellele on mul tahtejõudu, positiivsust ja head õnne.
Ja tänu sellele, ma naeratan ikka veel, isegi kui mul pole õrna aimugi, mida ma homme söön, sest külmkapis on ainult üks kõvaks külmunud või.
Ja ma tunnen, et mul on vedanud, isegi kui toas ei ole ikka veel ei tapeeti, ega põrandat.
Ja ma tunnen ennast õnnistatult, isegi siis kui mul pole praegu erilist töödki.
Ja ma olen õnnelik, isegi siis kui mul ei ole neid ilusaid tumesiniseid neetidega kingi, mida ma täna poes tunde imetlesin.
Ja ma olen rahul, isegi kui mul pole õrnemat aimugi, mille eest ma sügisest veel elama hakkan.
Sest mul on ka palju muud peale selle kahe euro, mis mul alles veel on.
With love,
M
M
No comments:
Post a Comment