oh f!

Aga kui ma ei saagi oma ülesannete ja kogu selle õppimisega seal Olde Hansas hakkama!?!?

*pisar*

M

Ups.

Mul on homme see viimane ja tore eksam - psühholoogia suuline. Surm on silmeees, sest see on esimene eksam mida ma väga ei oska, aga siiski ma usun, et ma selle ära teen. Muidu võiks juba teised eksami tulemused teada saada - oleks see vast üllas hetk. Ma lihtsalt ei jaksa enam midagi oodata.
Küll oota eksami tulemusi,
korteri leidmist,
Gildikogu läbimist,
puhkust,
sooja ilma
jnejne
Elu ongi justkui üks pidev ootamine, aga ma olen ju kannatamatuse hunnik kuubis!
Peale selle on mul juba ammu tunne, et võiks soojale maale minna.
Lähen ka. 2. jaanuar lähen. kindlalt!
Lisaks veel sellele ma usun, et mu igapäevane toidumenüü on juba täiesti piireületav ja haiglane.
Päevas tarbin: 2l mahla, ühe suure koogi, 2pirni/õuna/banaani, võileivad ja jogurt. Ma nagu ei söökski enam midagi muud... Stressi menüü?? Ei teagi...on mul stress? eee... on või?
Ah, praegu olen päris häpi. Homme ju teatrisse n stuff ;)

Igatahes ilus mees seal pildil.

M

... ah?

See laul ütleb kõik!

Aga muidu on tunne, nagu oleks puuga pähe saanud. Suunataju on kadunud ja see, mida nüüd täpselt tegema peaks on väga segane. Ma teen koguaeg midagi, sest asjad suruvad selga, aga ma tunnen, et ma kuidagi ei orienteeru nendes asjades ja alatihti jookseb kõik natuke kokku ja siis on täiesti tahtmatult pisarateni kurb, et ühte või teist teha ei jõudnud.
Ma olen natukene väsinud ausaltöeldes. Väga väsinud isegi. Kurnatud ehk isegi.
Ma teen kõike nii palju ja nii kiiresti ja sellises järjekorras nagu suudan, pidevalt püüan ju endast parima anda. Aga ju siis ei ole mu parim piisavalt hea.

Lõpetasin just lasteaia lõpupeo kava koostamise, nüüd mõtlen läbi küsimuste vastuseid homsele intervjuule, hommikul on vara äratus, WTV otsesaatesse, bussile, bussis püüan õppida oma psühholoogia eksamiks, siis mustakale korterit vaatama, kiire lõuna ehk, uuesti bussile, püüan jälle eksamiks väheke õppida, siis koju Olde Hansa e-õpet lõpetama, sest homseks õhtuks peab see tehtud olema, lisaks sellele pean homme valmis tegema lasteaia peo bingo ruudustikud, 100 silti käskudega ja samuti siduma sajale kommile otsa aasaga nööri, siis oleks veel vaja saata u 5 meili, teha õhtuks midagi süüa, pesta ära töö seelik jnejnejne.
Lisaks sellele palun homseks vaba õhtut ja mõnusat äraolemist soojas ja pehmuses!
Too much to ask?

M

Oh yeah, oh no...

Eile oli siis mu viimane kord olla puldis ja teha viimane stjuardess XTRA.  Ise mängisin, ise tantsisin ja lisaks sellele täiega nautisin seda kõike, mis oli. Eriti armas oli see, kuidas üks meesterahvas tuli mu juurde, ütles, et nii kahju, et ma Lennujaamast lahkun ja siis võttis seljataha peitu pandud roosi, ulatas selle mulle ja ütles: Aga tulevik olgu sul ilus ja palju edu edaspidiseks! Tegi seest soojaks, tõsiselt!
Palju rahvast kohale ei tulnud, aga need kes seal olid võtsid pidu ikka täiel rinnal - mõni tüdruk ei suutnud isegi pükse jalas hoida ja ükshetk olid need ta sõbranna käes, kes neid oma peakohal lehvitas. Püksatu piiga tantsis aga täie mõnuga edasi....
Ja suur aplaus Rika soolole Shake your PomPom ajal :D Selle mehe nägu oli asendamatu! :D

Kõige imelikum asi on see, et olenemata sellest, et mu uus töökoht on kordi suurem/parem ja parema palgaga, tundsin ma eile koju kõmpides, et natuke kurb on isegi Lennujaam seljataha jätta. Seal on ikka igast tsirkust läbi elatud... Inimesed on ikka väga värvilised! Lisaks sellele on Haapsalu Lennujaam üks parimaid hüppelaudu inimesele, kes soovib edaspidi tegeleda sarnase tööga.

Värvilisemaid elamusi Lennujaamast:
Ma oleks äärepealt suure tordiga vastu vahtimist saanud.
Üks väike mees peksis 2 baaripukki ühe suure skinheadi pihta pilbasteks.
Olen saanud tervelt 5 roosi selle aja jooksul.
See hommik, kui kell oli juba 10, aga tegime järelpidu kalakülas.
Imemaitsev hakklihasupp.
Meie kirjad Rikaga keset töö-ööd, kus sõimasime üksteist roosavahaliseksbrasiiliabikiinidepilatsiooniks jne.
See Vika raha sisse nõudmise oskus.
Umbes 100 klaasi kildude koristamine selle aasta jooksul.
Viljari peksmine kassa, külmkapiukse ja kapiuksega.
Mu vägev Pipikostüüm.
jnejnejne
Ehk mälestusi jagub küll ja veel.
Täna siis viimane öö baaris ja asjaga ongi kõik!...

M

Ihana hüva

My girlfriend said this music suck... shes single now

Ojaa mulle meeldis see kommentaar! Leidsin selle lambise dubi loo alt sinatorust. Ma armastan siiani ja südames seda muusikat!

Nii, aga whats up in my life?
Simple - Lennujaamas tõmban otsi kokku, Olde Hansas elan sisse ja õpin hetkel nelja keelt korraga, samas PÜÜAN tegeleda ka oma eksamitega, otsin elamispinda Tallinnas, nokitsen oma uue sülearvuti kallal jnejne. Igav juba ei hakka - ausalt!

Natuke kuidagi nukker on ka see Haapsalu kõik seljataha jätta, kuid ma tean, et kui juba Tallinnasse on sisse elatud (ja ma kohanen õnneks helikiirusel), siis ei ole see tunne enam nii nukker. Kõik Haapsalu inimesed on nii sinasõbrad ja ükskõik kuhu minek, siis alati on tuttavaid ees. Ma tean kahjuks ka seda, et kui ma kunagi Haapsalusse tagasi tulen (mida ma ka kindlasti teen!!) siis pole see enam üldse see koht, mis ta praegu on. Inimesed lahkuvad siit linnast , ma ise ka muutun kindlasti ja seda mis siin on... siis jääb see kõik vaid minevikku ja mälestustesse. Nukker, väga nukker, aga uued seiklused/inimesed/tunded/kohad jms SIIT MA TULEN!

Tulen oma kiiksude, harjumuste, arvamuste ja käitumisega ja saan muudetud - tahes või tahtmata.

Miks ma aga Haapsalusse tagasi tulen - oi, see on lihtne! Nimelt kavatsen ma kunagi emaks saada ja paremat kohta kui Haapsalu ma laste kasvatamiseks küll ei tea. Juba Mustamäel käies nägin ma viie minuti jooksul meest kellel oli kõri läbi lõigatud ja meest, kes puu taga endale veeni süstis. Ja enne seda vajusid Solarise Hesburgerisse sisse kari tatikaid - vanuses 12-14, kellel oli krohvi rohkem kui maja seinal, lisaks sellele meetrised kunstripsmed ja kõnepruuk, mis ajaks iga normaalse inimese iiveldama. Pimbodega oli kaasas ka nendevanune poiss, kes oli ilmselgelt tibidest pool meetrit lühem. Laua tagant lahkudes, pidi üks tibidest üle poisi ronima ja MUIDUGI tegi ta seda nii, et aktsioon meenutas suuremal määral lap-dance'i mille käigus see noor meetrine poisijunn virutas tšikile ilge laksu vastu tagumikku. Tibi viskas selle peale vaid meelitatud pilgu üle õla ja läks sente lugedes friikartuleid ostma. Sel samal hetkel otsustasin ma, et minu lapsed kasvavad üles Haapsalus või siis samaväärses linnas! Jutul lõpp!

Täna käisin saunas ja nüüd on nii suur paks uni peal, et enam ei jaksa. Ihana hüva sauna oli :)
Lisaks sellele sain täna uued eriti pimpid jalatsid endale ja kolm paari oneilli sokke ka.
Mu issi on parim!
Ja üldse oli täna üks hea päev, eriti mõnusa algusega!
Nüüd tuleb üle elada vaid neli pikka päeva tööd...

Olge muhedad.

M.

Biolooglilise mitmekesisuse konvenktsioon

ehk peaks viimaseks riigieksamiks õppima hakkama, aga aega on ju selle kiire asjaga.

...

Hakkasin siia blogima, aga on tunne, et mul ei olegi midagi öelda. Litsalt totaalne blank-moment...
Ma olen viimasel ajal palju muutunud, või õigemini on muutunud tunded mu sees. Ma ei tunne enam, et Haapsalu oleks mu kodulinn ja selline külastaja tunne on juba. Ma tunnen, et ma pean olema veel ja veel täiskasvanulikum ja ma tunnen kuidas elu nõuab minust iga päevaga midagi rohkemat. Selle kõige juures ma tunnen ka, kuidas varsti võib võll üle käia - aga sellele ma lihtsalt ei taha mõeldagi. Ma tunnen, kuidas mu tunded inimeste vastu on muutunud. Ükshetk ma lihtsalt ei suuda enam mingeid teatud nüantse välja kannatada ja sealjuures ma muutun väga salvavaks ja õelaks.

Mul on täpselt see periood kus ma tahan kõike ise teha. Nagu väikesed lapsed söögitoolis ei oska veel süüagi, aga muudkui on ise ja ise, mille lõpptulemuseks on kogu puder põrandal. Ma tahan ka kõike ise teha. Ise otsida, leida, otsustada, tunda, proovida. Mingi whole new world oleks nagu avatud mu ees ja selle kõige pärast ma ei kannata silmaotsaski kui keegi hakkab minu elu korraldama.
Lisaks veel see, et ma olen haigeks piinatud sellest, et ma pean koguaeg kellestki sõltuv olema. Küll ma olin sõltuv oma vanematest, siis oma vennast ja siis ülemustest... Sõltumises iseenesest pole midagi halba, aga ma alatihti olen tundnud, kuidas seda sõltuvust on ikka väga räigelt enda hüvedeks ära kasutatud. Ma olen haiget saanud kordi ja kordi, sest mul ei ole muud üle jäänud kui sõltuda. Selle kõige juures peab ju veel suud ka kinni pidama, sest vastaseljuhul oledki ilma peavarju vm selliseta. Vaikiv piinlemine. Ja ma lihtsalt enam ei kannata! Ei suuda! Ei taha!
Kui ka ajangi kõik pudru põrandale, siis ma võin ju iga kell sõltuvaks tagasi saada. Kaotanud pole ma aga midagi.

Mu tunded mu sees on natuke segased, aga asjad loksuvadki ükshaaval jälle paika. Samas, kas mu tunded mõnede asjade suhtes jäävad samaks?... Kas mul lendab üks hetk kaas pealt ja jätangi kõik sinnapaika? Või suudan leida rahu harmoonia ja viisi kuidas asju korda seada? Ma sisimas tean, et vastuseni ei ole enam kaua jäänud...

Ma lähen nüüd siis tööle. 3 päeva baaris. ajee.

Lugege lambaid.

M

Emotsionaalne rollercoaster

Esiteks on see lugu legend! Teiseks on see selline keskmine joodiku laul, kui selle sõnu kuulama hakata.

Elu läheb endistviisi Haapsalu ja Tallinna vahel tõmmeldes. Sellest on ikka juba totaalselt kopp ees. Pole kerge olla kaks päeva Lennujaamas tööl, lõpetada teisel päeval öösel kell neli ja olla järgmise päeva hommikul kell 11.45 Tallinnas valmis kaheteist tunniseks trammi-tööpäevaks (ehk busybusybusy tööpäev).

Iagathes hakkama ma sain, täna ärkasin ka suhteliselt vara, ostsin emale raamatukogust kaks kokaraamatut ja lillepoest lille - emadepäev ju. Kallistasin ostukeskuses kõige nunnumaid suuri mõmmisid ... they r soooo damn cute! Jah, ma olen mingi mõmmimaniakk. Ma olen 19 ja mul on reaalselt kaks kaisukaru : Lauri von Pedro ja Sofia Maya New York Carmen. Üks armsam kui teine ja ilma nendeta ei oska nagu väga magadagi. Mis asja irooniliseks teeb on see, et mul pole mitte kunagi enne olnud kaisumõmmisid ja igasugused karvased elukad on olnud täiesti tobe teema minu jaoks. Ja järsku holahola, kui suureks peaks juba saama, siis on mingid pehmused mu voodis (loe: madratsil).

Mu aknalaual on 16 liitrit mingit imepärast maitseviina, ehk mu vend hakkas äri ajama. Osad hoiavad aknalaual lilli ja noh, äkki ka keeramilisi kujukesi vms , aga ei meil on siin ilutsemas 16l viina! Normaaalne. Ilgelt normaalne... Taarat on ka umbes sedajagu. Mina seda siia ei tekitanud ja ära ka ei vii!

Üldjoontes olen ma stjuuardess, Pipi Pikksukk, keskaegne teenijanna...

ja nii tühjaks pigistatud sidrun, et hakkan kohe-kohe hakkan lahinal nutma...

M

Busy time...

Mu elu on nii ühekülgne...
väga...

ei usu? ma ka mitte!
Mu elu on lihtsalt nii koomiline juba, et ma lausa pean siia oma nö kahe nädala kava panema

Eelmisel esmaspäeval tegin ma oma esimese eksami, milleks oli siis kirjand. Koju jõudes lugesin äbi kõik lõpupeo hinnapakkumised ja läksin nendega Annaliisa juurde, kus tüdrukutega tegime otsuseid. Õhtul rulluisutasin oma õega veel Selveri parklas.

Teisipäeval ärkasin reaalselt kell 05.30 hommikul, sõit  Tallinnasse, töövestlus St. Patrickus. Sealt otse edasi Margus Valdese juurde (kui julgete, siis googeldage kasvõi) töövestlusele. No see pakkumine oli nagu ulmefilmides, sp jätsin ma ka selle KOHE sinnapaika. Tagasi Haapsalusse ja grillimine perega.

Komapäev... ee...ei mäleta.

Neljapäeval õppisin ekamiks.

Reedel teine eksam ehk ühiskond. Sealt korraks koju, siis tööle. Paus. Öö tööl.

Laupäeval terve pika päeva tööl. Õhtul chillout ja siider ja üks skeerriii muuvi Lotte kunstnikuga ja rattasportlasega.

Pühapäeval nägin üle aasta Gertrudit, hommikusöök City Cafees, siis mängisin 3h Pipit, sõitsin ringi haigelt mõnusa BMWga, sõit Tallinna, espressokakao vanalinnas..

Täna ärkasin, proovipäev St. Patrickus, töövestlus Olde Hansas (kus korraga oli vestlusel KOLMTEIST! inimest ja kus pidi puudli reklaamimisest luuleliselt inglise keelse menüü ettelugemiseni veel igasuguseid imevigureid tegema), bussisõit koju ja nüüd olen oma "voodis" üsna laibastunud.

Homme on kolmas eksam ehk nglise keel. Ülehomme töövestlus Chicagos ehk Tallinn. Siis jälle Haapsallu tööle, klassijuhataja sünnipäev, lõpupidu on vaja lõpuni korraldada, pesu vajab pesemist, eksamid õppimist ja ma ei mäleta enam millal ma endale korralikult süüa tegin...

Sounds like fun??
Kusjuures on.

Ja lisaks sellele tahaks öelda, et ma saan hakkama!

Ja siis seda ka, et mul on hea meel, et asjad hakkavad rööbastesse loksuma...

Ja soome keele kursustele tahaks ka minna...

Igatahes, muah!

M