Thursday, May 12, 2011

Biolooglilise mitmekesisuse konvenktsioon

ehk peaks viimaseks riigieksamiks õppima hakkama, aga aega on ju selle kiire asjaga.

...

Hakkasin siia blogima, aga on tunne, et mul ei olegi midagi öelda. Litsalt totaalne blank-moment...
Ma olen viimasel ajal palju muutunud, või õigemini on muutunud tunded mu sees. Ma ei tunne enam, et Haapsalu oleks mu kodulinn ja selline külastaja tunne on juba. Ma tunnen, et ma pean olema veel ja veel täiskasvanulikum ja ma tunnen kuidas elu nõuab minust iga päevaga midagi rohkemat. Selle kõige juures ma tunnen ka, kuidas varsti võib võll üle käia - aga sellele ma lihtsalt ei taha mõeldagi. Ma tunnen, kuidas mu tunded inimeste vastu on muutunud. Ükshetk ma lihtsalt ei suuda enam mingeid teatud nüantse välja kannatada ja sealjuures ma muutun väga salvavaks ja õelaks.

Mul on täpselt see periood kus ma tahan kõike ise teha. Nagu väikesed lapsed söögitoolis ei oska veel süüagi, aga muudkui on ise ja ise, mille lõpptulemuseks on kogu puder põrandal. Ma tahan ka kõike ise teha. Ise otsida, leida, otsustada, tunda, proovida. Mingi whole new world oleks nagu avatud mu ees ja selle kõige pärast ma ei kannata silmaotsaski kui keegi hakkab minu elu korraldama.
Lisaks veel see, et ma olen haigeks piinatud sellest, et ma pean koguaeg kellestki sõltuv olema. Küll ma olin sõltuv oma vanematest, siis oma vennast ja siis ülemustest... Sõltumises iseenesest pole midagi halba, aga ma alatihti olen tundnud, kuidas seda sõltuvust on ikka väga räigelt enda hüvedeks ära kasutatud. Ma olen haiget saanud kordi ja kordi, sest mul ei ole muud üle jäänud kui sõltuda. Selle kõige juures peab ju veel suud ka kinni pidama, sest vastaseljuhul oledki ilma peavarju vm selliseta. Vaikiv piinlemine. Ja ma lihtsalt enam ei kannata! Ei suuda! Ei taha!
Kui ka ajangi kõik pudru põrandale, siis ma võin ju iga kell sõltuvaks tagasi saada. Kaotanud pole ma aga midagi.

Mu tunded mu sees on natuke segased, aga asjad loksuvadki ükshaaval jälle paika. Samas, kas mu tunded mõnede asjade suhtes jäävad samaks?... Kas mul lendab üks hetk kaas pealt ja jätangi kõik sinnapaika? Või suudan leida rahu harmoonia ja viisi kuidas asju korda seada? Ma sisimas tean, et vastuseni ei ole enam kaua jäänud...

Ma lähen nüüd siis tööle. 3 päeva baaris. ajee.

Lugege lambaid.

M

No comments:

Post a Comment