Esiteks on see lugu legend! Teiseks on see selline keskmine joodiku laul, kui selle sõnu kuulama hakata.
Elu läheb endistviisi Haapsalu ja Tallinna vahel tõmmeldes. Sellest on ikka juba totaalselt kopp ees. Pole kerge olla kaks päeva Lennujaamas tööl, lõpetada teisel päeval öösel kell neli ja olla järgmise päeva hommikul kell 11.45 Tallinnas valmis kaheteist tunniseks trammi-tööpäevaks (ehk busybusybusy tööpäev).
Iagathes hakkama ma sain, täna ärkasin ka suhteliselt vara, ostsin emale raamatukogust kaks kokaraamatut ja lillepoest lille - emadepäev ju. Kallistasin ostukeskuses kõige nunnumaid suuri mõmmisid ... they r soooo damn cute! Jah, ma olen mingi mõmmimaniakk. Ma olen 19 ja mul on reaalselt kaks kaisukaru : Lauri von Pedro ja Sofia Maya New York Carmen. Üks armsam kui teine ja ilma nendeta ei oska nagu väga magadagi. Mis asja irooniliseks teeb on see, et mul pole mitte kunagi enne olnud kaisumõmmisid ja igasugused karvased elukad on olnud täiesti tobe teema minu jaoks. Ja järsku holahola, kui suureks peaks juba saama, siis on mingid pehmused mu voodis (loe: madratsil).
Mu aknalaual on 16 liitrit mingit imepärast maitseviina, ehk mu vend hakkas äri ajama. Osad hoiavad aknalaual lilli ja noh, äkki ka keeramilisi kujukesi vms , aga ei meil on siin ilutsemas 16l viina! Normaaalne. Ilgelt normaalne... Taarat on ka umbes sedajagu. Mina seda siia ei tekitanud ja ära ka ei vii!
Üldjoontes olen ma stjuuardess, Pipi Pikksukk, keskaegne teenijanna...
ja nii tühjaks pigistatud sidrun, et hakkan kohe-kohe hakkan lahinal nutma...
M
No comments:
Post a Comment