What next?

Elus elus on midagi püsivat, siis need on muutused.

Ma olen õnnelik ja põnevil.
Kui sa oled midagi nii kaua oodanud ja sa tunned iga päevaga, kuidas see asi sulle lähemale jõuab...
Selline mõnus värin ja ootus on.
Jah, ma tean, ma ei tohiks enne õhtut hõisata, aga ma olen selles nii veendunud. Ma juba ammu olin selles väga veendunud. Ja kui sa millessegi nii siiralt usud, siis see sulle ka tuleb. See töötab.
Samas ma tean ka, et see võtab aega. Kevadel ehk, nagu üks tips mulle ette kuulutas :)

Ja põnevil ei ole ma ainult ühe asja pärast.
Teine väga kaua oodatud asi - ma saan lõpuks endale oma kodu!!!
Kuigi jah, sellega läheb ka aega, aga ma ootan. Kannatlikult ootan. Aga peas juba loon pilte endast uues kodus rõdul kohvi joomas...

Nii palju siis tulevikuootustest.
Aga see mis pragugi toimub on nonsens.

Mul on olnud täielik nirvaana tükk aega suhete osas. Pole ja ei taha ka. Chill. Ja ei igatse ka nagu.
Ja nüüd (nagu elus ikka - kõik korraga) on "järjekord uksetaga". Aga mina olen oma valiku teinud juba ammu... Eks paistab, mismoodi see meil õnnestub.

PS! See aasta ma lausa ootan jõule!

Nüüd aga Kaljasesse tööle.

xxx, Teie M.

Tiks tiks

Hästi ilus ja mahe lugu on.
Aitäh Helina! :)

Täna oli niiiii mõnna nautida P!nki uusi ballaade ja rahulikku vanavara, õõtsuda varahommikul bussiga Haapsalust Tallinna poole ja vaadata üleni valgeid puid-põõsaid, mis helkisid karge hommikupäikese käes. Siuke ilus oli olla lausa...

Nii shokolaaad, et muutu või neegriks.
Nomnomnom.

Mingu uus värskus tuli selle lumega. Nalajaks... ma tavaliselt ei salli talve ja poen selle eest nii sügavale sooja teki alla kui üldse veel saab. Või lihtsalt ignoreerin täiega kogu olukorda. Aga seekord I kinda like it. Müts peas, käpikud käes ja varbadjääs - pole viga.

Ja see õiguse õppimine ajab pea kumisema.

Kosmeetikakool võiks ka juba läbi saama hakata.
Ja üldse tahaks Ben&Jerry'se jäätist!
Seda samust seal pildil.
Issand saatke mulle üks suur topsitäis jäätist ja paar kilo motivatsioooni!!!
Kuluks marjaks ära küll.

Tegelikult on elu nagu täiesti uue ja põneva lehekülje keeranud.
Phun phun phun.

M

My Love by Sia

Ma pidingi end seekord kaua koguma...

Peale seda krahhi, mis tuli ei kuskilt ja pani kõik nii kokku jooksma, et süda jäi vaevu põksuma ja läks ka ei kuhugi, hävitas mu oskuse rääkida seda, mis on.
Vahepeal olid hommikusöök, magamine, uksevõtmed, uue koogi retsept, õigusnormide liigitus ja muud säärased lihtsakoelised asjad nende hingelisest seisukohast. Aga see mis on päriselt, see oli pausil.
Ei mitte midagi erilist, lihtsalt seisak. Ei mingit märkimisväärset emotsionaalset affekti, lihtsalt määratlematus. Ei ühtegi draamat, lihtsalt soov olla omaette.

Ma ei ole mitte kunagi olnud selle poolt, et inimene peab asju endas hoidma.
 Jah, ma usun, et tasameelsus ja vaikimine on kuskilt otsast voorused, aga mis kuramuse voorus on see, mis sind ennast seest nii kangesti õõnestab. Voorus... kas selle kasulikkust tunnistatakse ainult tema hea olemuse tõttu teiste inimeste suhtes? Selle mõõdupuuga, et inimesed arvavad siis sinust paremini? Voorused on inimestele lugupidamise ostmiseks.  Aga kes tänapäeva ühiskonnas enam üldse kellestki lugu peab? Emast ja isast jah, ehk, võib-olla. Kaugemad eeskujud...lollus. Ja kui arvestada fakti, et kõigil on sinust niikuinii sajaga savi (no va, kui kritiseerida saab), siis kelle ees eputamiseks sa nende voorustega  ilus  üritad olla.
Ja nüüd ma hoian seda vaikimise voorust, aga teisel põhjusel.
Põhjusel, et vahel on lihtsalt nii palju lihtsam vait olla kui rääkida.
Rääkimine tõmbab alasti, muudab nõrgaks.
Ja nüüd ma hoian asju endas.
Ja nii ongi.

M

a ja...

muide, kui keegi tahab peaga vastu seina joosta, siis ärge muretsege- see on nende enda pea!

Sa ei olegi bitch!

Elu iroonia jätkub ja in hardcore mode.
Sul on kutt, kelle ex tüdruk tundub sulle räme bitch ja füürer ja inimene, kes suudab su elu pm ära rikkuda. See sama kutt ajab kõik teie draamad selle bitchi kaela ja ütleb, etsa kaotasid oma töö tema pärast. Sa lähed kutist lahku ja see sama füürer küsib lambist FBis: Kuidas sul läheb?
10 minutit vaikust, lõug käib laksakil vastu maad ja sa ootad sõimu.
Sõimu ei tule, tuleb siiras huvi su tegemiste vastu.
Möödub aeg...palju aega ja sa lepid selle sama tüdrukuga kokku date'i.
Sa lähed selle tüdrukuga date'ile ja tuleb väja, et ta on fun, tore ja sa naerad temaga koos selle sama kuti debiilsuste üle...pisarates ja naeru kätte lämbudes kuskil Olde küünlavalguses pipranapsu taga.
Ja sa jõuad koju, sinnani naerdes, ja mõtled, et elu on indeed irooniline.
Ma tänan sind sa vana t*raürask, et mulle nii armsa tütarlapse teele sokutasid!
awesome.

3 little wishes...

1. Ma tahan minna Mehikosse. Nautida sealset kirevat elu, head õlut ja puhast tekiilat. Tantsida kuumade rütmide järgi, süüa sealseid meelipaitavaid roogasid, olla öises pillerkaares ja soojuse rüpes. 

2. Ma tahan näha koolibriid. Noh, päriselt nagu. Kuidas nad lendavad oma imepisikeste tiibadega õielt õiele. Ma tahaks neid terve päeva salajas jälgida...

3. Ma tahan abielluda suures võimsas kirikus. Ma tahan valget kleiti ja nelja lilleneiut. Ja palju valgeid roose. 

hahah. normaalne, mis ? :)

Muidu ma just lõpetasin kandideerimise koolidesse. Irooniline. Miks? Sest ma sain suht alles oma vahetusevanema töö eriti mõnusalt käppa, mulle pakuti juhatajakohta ühte eriti klämmi kohvikusse ja mina... ma tahan minna kooli noh! :D Nüüd peab igast ime katsetele minema ja siis juba sügist ootama. Muidugi sel juhul, kui hästi läheb ja ma sisse saan.
Aga küll ma saan.

Naljakas, et minust siis jälle koolijüts saab. Kosmeetilisi imevigureid õpin ma ka edasi, sest kui sa oled ikka ühe korraliku auto raha enda kooli alla pannud, ei raatsi ikka ära tulla küll.

See, kuidas ma elama hakkan on müsteerium. Kaks kooli ei võimalda kohe kindlasti tööl käimist. Vb saan mingi degustaatori koha vms, aga ega sellest ei piisa, et ära elada. Aga mu kosmeetiline imevigur vajab veel terve aasta maksmist ja elada on ju ka vaja. Kas tõesti hakkan mina ka laenu orjaks?! :(
Ei taha, aga kui muud ei jää üle, sis muud ei jää üle. 

Aga pöidlad pihku, sammud kooli poole, tarkus pähe ja siis ratsarikkaks ja siis Mehikosse!
Sounds like a plan, eah?

M

Öö vaikus.

Lillelised tennised viskasin esiku nurka, pakkisin oma koti lahti ja maandusin oma voodisse.
Pisike, pime ja soe hipinurgake on mu voodi.
Siin on puhtad linad ja karge hommikulõhn.
Siia patjadesse on nutetud mu koju ja kalleimate igatsuse pisarad.
Siin teki all on peetud tunnipikkuseid kõnesid, kus vaikselt teki sisse on itsitatud.
Siin teki peal lamades oleme me lakke vahtinud ja kummikommidega maiustanud.
Siin voodis sai selgeks õpitud kõik vajalik nii mul kui Relikal.
Siin voodis on kaks pisikest- Lauri ja Carmen, kes mind alati koju igatsevad.
Carmen on juba suureks saanud, juba oskab voodis püsida ja ei kukugi voodi alla öö jooksul.
Siin voodis on kõik homse päeva plaanid kokku nuputatud.
Siin linade vahel olen tunde 9gagis istunud.
Siin magades olen ma näinud kõige hämmastavamaid unesid.
Siia voodisse olen kukkunud rampväsinult kordi ja kordi.
Siin on vaikne, rahulik, hea.


M.

Tere, mu kullakallis maailm!

See laul on minu pisikesele, haprale, mõrkjasmagusale maailmale...

On hommik, või noh, minu jaoks on hommik sest kell on tegelikkuses juba pool kaks päeval. Ma kohe üldse ei taha siit voodist välja tulla. Mõnus on ju kuulata meeli paitavat muusikat, chattida kullakalli Heleniga elust ja olust, vaadata kuidas päike tasapisi pilve tagant välja piiluma hakkab ja mõelda, et nüüd läheb ju ainult veel paremaks...

Teate mis, ma lähen Austriasse suvel! :)

Aga üleüldiselt hakkan ma vist oma karmavõlast vabanema.
Tegin haiget ühele kallile inimesele ja seda pikaltpikalt. Rikkusin, lõhkusin.
Sain karme õppetunde. Õppisin ja praegu on mul uus hingamine.
Vaba tunne on ja selle uue hingamise, andestuse ja uue võimaluse nimel tegin ka selle :

M, the lifelover.

AA ja tema hullusperiood

Viimased ajad on olnud pöörased. Täis hullumaja. Meeletuid tundeid. Südamevalu. Joovastavat õnne.
Viimased ajad on olnud täis elu.

Kaks tööd ja kool ei olegi nii võimatu kui alguses tunduda võib - see on isegi päris fun.

Peale pikka ööd väljas ja ööd, mida pole kodus maganud on raske - aga mitte võimatu.

Päev läbi rinnas ringi patseerida, teadmata, mis kell on ja mis homne toob - on armastusväärne.

Inimesed, kes on täis elukirge ja soovi veel väga palju näha, inimesed, kes sind tundmata jagavad sinuga endast kõike, inimesed, kes tunnevad selle miski su sees ära kahe sekundiga ja loovad sellega sideme, mis kestab pikka aega, inimesed, kelle jaoks on pea kõik võimalik - minu sõltuvus, minu varandus.


On olemas õnnelikud ja õnnetud inimesed.
Meie kõigi elu on täis bullshit'i.
Ainuke vahe on selles, et osad saavad sellest üle.

Armastan ! Palju ! Elu armastan! Ja mulle tundub, et ta armastab mind kah!

M

Rutiin.

On öö. Õues on pime. Olen uppunud kaelastsaati oma suurde pehmesse ja punasesse voodisse. Turvaline, pehme ja soe. Pea valutab õrnalt. Ja varbad on veidi jahedaid, kuid mul on hea. Homme on äratus jälle kell kaheksa ja siis on jälle tööpäev. Kõigest 15h. Ja seejärel jälle magama, et olla valmis 13h aktiivselt tegutsema. Ja nii jälle ja jälle ja jälle.
But it's ok...
Ise ma nii tahtsin ja ise ma sellise tee valisin.
Selline on hind sellele, kuid tahad kõike hästi palju ja korraga.
Annad ennast süsteemi orjaks.
Ei, ainult korraks ma teen seda, kaua ma ei suuda.



Armastada armutult,
mu süda ihkab.
Kuid orje ja orjust
ma üle kõige vihkan.

Esmaspäeval saan siis juba kaks ja kümmend. Pisike on see aeg, mis aastate vahele on jääma hakanud. Aina pisemaks see läheb. Ja aina enam ma näen, kui palju on asju, mida veel ära teha tahaks ja veel enam on võimalusi mu ette lahti pakitud...
Nüüd peab valima hakkama.

The M

Stones n stuff.

3 kivi - see tobe tõbine olek mis mulle külge pookis,
           see jube anatoomia, millega täna kaklema hakkan,
           ja ma igatsen Sind nii palju, et olen juba katki minemas!

3 udusulekest- kevad on ukse taga ja linnud juba laulavad,
                       riided kukuvad juba seljast ära varsti :),
                       Mulle meeldivad mu tööD ja kooliD ja trenn.



Imelist hommikut teile!
Saage terveks ja kallistage seda kedagi, kes teie kõrval on!

M.

Get fit and get some rest...

... those are the two goals.

Mul oli valida kas loobun söögist või hakkan trenni tegema. Aga ma lihtsalt arrrrmastan söömist. Nii palju erinevaid häid maitseid on olemas! Džiiiiis. Niiet, nii ta läks. Hakkasin hoopis trenni tegema ja mitte ennast näljutama. Ja tegemist ei ole ka mingi ületreenimisega vaid asi on enesetundes. See, et ärkad hommikul kell 8 ja oled vinks-vonks korras omadega on minujaoks ammu unustatud tunne, mille ma nüüd tagasi sain. Ja miks see nii on ?? Simple. Vaimne töö kurnab, füüsiline töö väsitab. Trenn on füüsiline töö ja kui pea ükskord patja puudutab magad sügavalt nagu karu talveund ja hommikul ärkad ikka veel samas asendis olles. Aga vaim on virge. Teine asi on see, et if u eat, eat good. Tõmbab ikka sassi küll kogu organismi kui ei söö regulaarselt ja kui sööd siis on teemaks burks öösel kell 3 peale tööd. Jah, see oli enamgi kui harjumus juba mulle. Ei, ma ei võtnud oluliselt juurde, aga energiat kogu sellest junkist sai toodetud nulliringis. Ja väsimus. Peavalud ja muu stuff. badbadbad.

Miks on peale hessi eine söömist nii crapp olla?? Simple again. Sest organism annab märku, et see mis sa sõid oli saast ja seda oli kõike nii palju. Maitse oli ainult hea. Aga on ka head toitu, hea maitsega.

Mul on juba väiksed lihased tekkimas kohtadesse, kuhu ma ei oleks neid isegi oodata osanud. Jõusaal teeb imesid. Ega mulle ei meeldigi kilomeetreid joosta või miile ulpida. Väike soendusjooks, kõik lihasgrupid läbi süsteemis 3x10 ja siis rattasõit/sõudmine/jooks. And it works!

Selle puhkuse poolepealt on aga tõsi taga, kui ma tuure maha ei võta siis on asi halb. Nagu Taavigi ütles: You need a brake or u will brake down. Täiega tõsi!

Ma lihtsalt ei ole suutnud loobuda paljudest asjadest ja 2 töökohta, 2 kooli ja trenn ja sõbrad on a lot to do.
Ma ju ei saa ometigi peale tööpäeva välja minemata jätta või 3h auku nädalaplaanis nähes trenni minemata jättta. Viie tunni pärast saab täis 20 päeva aktiivset tegutsemist, kus igas päevas on mul olnud vähemalt 1 kohustus, mida ei saa skippida. Homme on vaba päev. AWESOME!
Ja oi, ma kavatsen seda nautida. Haapsalu, here I come!
At first olen natuke tubli ka ja hüppan perearsti juures läbi ja toon ära oma tervisetõendi.
Siis kosmeetiku juurde.
Siis maniküüri.
Siis lähen musitan-kallistan oma õed pooleks.
Emmele ja issile viin tordi ja teen pai.
Ja siis on mõnus istumine tüüpidega, keda ma ammuilma igatsen.
Vein ja isetehtud toorjuustukook (Kert, et see oleks jumalik!)
Ja siis ma magan magan ja magan veel.
Nii kaua kui torust tuleb.
Awwyeaaah!!!

xo, M.

Vana ja uus ja hea.

Need lood olid mu lemmmmmikud mõni aasta tagasi. Siiani need võluvad mind... ääretult.

Mu elu on jälle ühes totaalses muutuste keeristes. Nii palju uusi uksi on mu ees lahti tehtud ja see, millisest ma sisse astun on veel väga keeruline ja teadmata . Aga ma loodan, et milline iganes see uks saab olema, on seal ukse taga midagi hoopis teistsugust ja kordades ägedamat, kui ma olen siiani kogenud. Ma janunen lausa elu järele ja selle järele, mis veel kõik on nägemata ja kogemata.
Mulle millegipärast meeldib elada "gaas põhjas" olemusega. Ma tahan kõike hästi palju ja väikese aja jooksul. Sageli põhjustab see mõtlematust ja hetkes elamist, mis omakorda on nii mõnigi kord natuke kurjasti kätte maksnud, aga miski pole veel tapnud, kuigi tugevam olen ma küll. Väga palju tugevam, kui aasta tagasi.

Ma ei karda inimesi, ma armastan neid. Ma tahan inimesi armastada lausa nii palju, et valus hakkab.
Keegi teie seast võib mõelda selle peale - lollakas! Ja ehk veidi olengi, kuid mu süda põleb selle järele, et armastada. Meeletult, metsikult, piiritult, põhjani. Ja täpselt nii palju, et lausa valus hakkab.
Miks?
Sest ma olen näinud palju võib muuta mõne inimese elus üks piisk siirast armastust.
Sest ma olen näinud, mis kibestumus ja viha minu endaga teevad.
Sest ma olen tundnud valu oma enese hoolimatuse pärast.
Sest ma olen murdnud inimesi oma isekusega.
Sest ma olen murdnud südameid oma külmusega.
Sest ma täitun rõõmuga, kui suudan kellegi naeratama panna.
Sest ma tunnen, et olen võimeline armastama.
Seda siiralt, ausalt, puhtalt ja iga päevaga arenedes...
Ja mis saaks olla ilusam kui see?...

Diip, I know. Kuid ehk saad natukenegi aru?

Homme viskikoolitus, kool, ülehomme töövestlus ja töö ja muu triangel.

Supernatural.

With L,

M.

Varahommikune pimedus

Teha haiget on ju tegelikult lihtne. See võib toimuda pisikese hetkega ja ühe süütu sõnaga, kuid võib lõhkuda kellegi maailma. Lõhkuda nii, et kui killud kokku liimida, siis ei ole see enam ilus.
Me ehitame. Igapäevaselt. Suhteid, karjääri, iseendeid. Ja meil on võim lammutada see kõik alludes mingile provokatsioonile, segasele tundele, tundes hirmu ja segadust. Hirm, see mittemiski millegi ees. See tühi paljas tunne. Võõrsuse tunne, See tunne, kui asi väljub mugavustoonist. See sama tunne, et ei julge lahti lasta. Ei julge, sest kes teab, mis edasi juhtuma hakkab.
Ma ei taha karta. Ma ei taha karta üksindust, aga ma teen seda.

Ma kardan olla üksi, sest ma kardan iseenda peas olevatesse keerdkäikudesse ära eksida ja seda nii kohutavalt, et ma ei leia enam väljapääsu. Ma kardan iseennast kõige rohkem, sest ma olen iseenda vaenlane ja armastatu samal hetkel. Minul on võim iseendale teha kirjeldamatult haige ja minus on see miski, mis paneb südame pekslema, kui tunnen et mu elu võib ohus olla.

Ma leian endas pidevalt teisi. Killuke oma ema isa, killuke mõnest näitlejastki. Ma olen vitraaž. Ma olen klaasist vitraaž, mis kukub, puruneb ja mida kokku liimides tekib uus pilt.
Ma ei ole purunematu, ma purunen kergelt, kuid kuna killud on samad siis jään selleks, kes ma olen ja vaid pilt muutub. Pilt sellest, kelleks ma ennast pean. Mu sisemus on muutunud ilusamaks pildiks....

Lohutamatult nuttes. miks? sest tahan! Ma tahan!! Tahan nutta! Miks ma tahan? Sest iga purunemise kord teeb haiget, aga iga kord on pilt selgem ja ilusam. Bittersweet.

Käige perse, kui peate mind segaseks. That is who I am. That is who I long to be.
A deep f person.

With love, M.

Täna andsin alla...

...selles osas, et ma ei viitsi ega taha ja mul on süda paha sellest, et püüan siiani paljudele näidata, et ole hullult pai tüdruk. Vaoshoitud väike armas plikatirts, kuigi no... ikka ei ole küll.

Mulle meeldib palju ja pööraselt ja metsikult suudelda.
Mulle meeldib kui minul on tähelepanu ja see, kui seltskonnas mind kuulatakse.
Mulle meeldib, kui mul on piisavalt autoriteeti,et kui ma seltskonnas kellegi eest seisan, siis minu positiivne suhtumine võetakse üle.
Mulle meeldib kui ma saan üle laua karjuda: "Võtame!" ja selle peale kõigi klaasid tõusevad.
Mulle meeldib kui saan tuimalt mõnele näppijale vastu vahtimist virutada.
Mulle meeldib üle tänava karjuda sõnu: "Ma armastan sind!", nii, et mul pole grammigi imelik.
Mulle meeldib kui mind võetakse kaissu ja selle juures minu sõnad :" Kui midagi üritad, tapan su ära!"
Mulle meeldib rääkida autodest ja teada täpselt mitu tolli veljed on.
Mulle meeldib viskise peaga tantsida tantsida tantsida.
Mulle meeldib tunde telefoni otsas rippuda.
Mulle meeldib tiisida. täiega.
Mulle meeldib pool numbrit suurem t-särk.
Mulle meeldib bensiini lõhn.
Mulle meeldib huulest hammustada. kedagi teist ikka.
Mulle meeldib keset põrandat meritähte tehes lakke vaadata.
Ja mulle meeldib see, et kõik see mulle meeldib.
Sest ma olengi selline.
Ja see on hea!

The M.