Isegi siis kui täna oli 13 ja reede.
Viimasel ajal on mingi reunion teema.
Ma kohtun inimestega, kellega pole väga kaua näinud ja kõik on ikka tore ja hea.
Randomness lvl 100 oli tänane kohtumine noormehega, keda ma paar kuud isegi, et blokkinud olen.
Ettepanek tuli kuskile korteriläbule minna - thanks but no thanks. Mulle meeldivad ainult korteriläbud, mis on kas minu enda juures või mõne teise lähedase juures, aga mitte nii, et jeee, läheme täiesti suva inimesele külla ja siis hakkame jooma!? Mis ma olen - mingi 16 või? :D
Anyhow... plaan ja alternatiiv oli siis minna kohvile. Kuhu? Statoili muidugi!
Soe kohv ja raudteel kõndimine tundus täiesti chill. Kõndisime rahus, aga mida ma ei osanud oodata oli see, et meie õhtu lõppeb kuskil jalkamängul, mis oli üllatavalt fun. Kalev vs Flora A le Coq arenal! Mina, kes ma kunagi ei ole sedasi jalkat vaatamas käinud, olin järsku nii into it, et endalgi naljakas.
Mõned hetked on sellised, mis jäävad meelde. Ma usun, et see on üks nendest.
Istud kägaras, soendad käsi kohvitopsil, vaatad poisse mööda staadionit jooksmas, elad täiega asjale kaasa ja naerad igasugu lolluste üle - sest oled juba parajalt üleväsinud. Ja hea on.
Üks selline hetk oli ka kord Sikupilli parklas. Istud autos, mis on paikneb keset lagedat parklat, vaatad öötulesid, kuulad rahus Raadio 2'te ja filosofeerid maailma asjade üle. Ja siis pikutad kohviga auto kapotil, vaatad tähti ja mõtled, et sul on hea.
Vahel piisab ka veetassist ja sinu kodu vastas asuvast koolitrepist.
Või rabarberikoogist öösel kell 2 Käsmus mere ääres.
Või südaööst, millal sa autos mussi põhja paned ja keset teed tantsid.
Või hommikust, kus kell on viis ja sa üksi rõdul hommiku tulekut vaatad.
Või loomaaia kitseosakonnast, kui on lihtsalt hea päev jalutamiseks.
Või juusturibadest ja kännu otsas istumisest keset Vääna-Jõesuu randa.
Või vihmasajust, kui sa üksi koju jalutad.
Ma armastan neid hetki. Need ongi need hetked, mis teevad nii, et on hästi.
Need random nunnudusehunnikud.
Homme tuleb ka hea päev,
M
No comments:
Post a Comment