Hallelujah, It's Christmas!

Uus päev - jõululaupäev.
MÕNUS!!

Imelisi Jõule!!

Vahel lihtsalt on nii...

Guess if I was simple in the mind

Everything would be fine

And imma do what I do

So do you hey hey?

Im somethin different all aspects...

Mõtlesin, et kirjutan lühidalt ja siis mõtlesin ümber.

See laul meenutab mulle veel seda aega, kui ma elasin Tamme 38  koos oma vanematega. Kus mul oli oma pesa... minu oma pesa kuhu ma koguaeg kõikide maailma nõmeduste eest peitu pugesin ja siis salaja nutta tihkusin, padi kõvasti näkku surutult, et ometigi vanemad ei kuuleks. Pragu tahaks samamoodi. Salaja nutta ja väriseda seal külmade linade vahel, toas, kus vaid pisike küünlaleek kummutipeal virvendab...
Ma igatsen neid külmasid talveõhtuid kus ma üksi juba vaiksesse majja hiilisin, tasakesi oma ukse lukust lahti keerasin ja siis jälle peale sisenemist lukustasin. Seal oli minu kindlus...mida mul enam ei ole.
Ma igatsen neid inimesi, kes tegid minust terviku. Need inimesed kes lihtsalt olid.
Ma igatsen meie veiniõhtuid Heli juures.
Ma igatsen meie katusel tähtede uurimist.
Ma igatsen sillal istumist ja vee vulinat.
Ma igatsen seda eriti napakat tunnis kirjutamist.
...
Ja nüüd ma nutangi. Sest see ei ole minu linn, see ei ole minu kodu ja need ei ole minu inimesed, kuigi ometigi see on minu linn, kodu ja inimesed, sest thats all I have.

M

Lilla

Ehk kui Mirjam avastab midagi uut ja teeb sellest endaarust ilget kunsti . . .

Söömise peab maha jätma...

Magamine on juba ammu ju nõrkadele. . .

The M

Meloodiline hommikumuusika

Ei, jummala närvi ajas!!!
Mismõttes sa tuled ja teed seda põrgu lärmi mu akna taga?!
Mis mõttes te tulete ja teete sellist madinat mu akna taga, et mu voodi väriseb?!
Mis kuramuse õigusega te tulete ja ajate mind enne üheksat ülesse?!?!
Mida hekki siin toimub, et ma isegi ei kuula muusikat siis kui selle täiega põhja keeran!?!?
Arggghhh!!!


Ehk meil tehakse majale uut fassaadi.

.

Ma vahtisin seda linki reaalselt pool tundi ja mitte midagi ei tulnud pähe, et kirjutada.
Ka see on seepärast, et ma ise ka ei saa täpselt aru, mis paganama etapp nüüd mu elus on ja kuhu see edasi viib või asi on lihtlabaselt selles et kell on 2:45.

Igatahes märtsiks load ja suveks Hawaii'le.
Mitte vähe suur tükk, mida järada, aga who knows, äkki saangi hakkama!?

M

39ja4

Retuusid, suvaline topp, pikk lotendav kampsun/kardigan, lahmakas sall, suured karvased käpikud, sassis juuksed, eilne meik, rippuvad valged juhtmed, gigantsed kõrvarõngad, kõige üle naerev ja poolkoomas ringi patseeriv kalkar - tere! see olen mina!

39ja4
Minu aktiivse töö/koolijm aeg ja minu mesimagusad unetunnid.
Tasakaalust pole mitte haisugi.
Jobu tunne on
ja eks ma olengi jobu,
sest ainult jobud kirjutavad kell 6:58 oma blogi,
ilma et nad oleks veel magama läinud...

Olen elupõletaja. Ei, ma põletan iseend, et elult kõike saada,
sest
I don't want anything in particular out of life...I want it all!

Peace niggas ja SAJAGA F U all,
kes oma mugavusetsooni armastades,
ainult vinguvad ja ägisevad,
ise viitsimata midagi teha ja sellega
teiste inimeste närve ja aega söövad!
Nagu TÄIEGA F U!!!

M

Veel üks öö

Sul on õigus:
öösiti me reedame kõik,
enne kui vajume unne.

Süda reedab salasoove,
päeval on nad varjus,
sügaval.

Mõistus reedab mälestusi,
me elame neid uuesti läbi,
tundes kõike.

Hing reedab emotsioone,
järsku ei oska me enam näidelda,
seda iseendale.

Keha reedab nõrkust,
tugevus saab otsa,
haledalt.

Vaim reedab hirmu,
me kardame iseenese pärast,
peale lõppu.

Me ise reedame endeid,
sest öös on asju,
pimedaid.

Üksi?

Just siin samas ja praegu algas minu komatoosihooaeg, kus ma vedelen tunde üksi oma voodis küünlavalguse käes, kuulan dubstepi joon teed ja maiustan, naudin seda haiglast OM ja ZEN ja NIRVANA staadiumit ja lihtsalt eksisteerin...

Ainuke vahe on see, et iga aasta olen ma kedagi meeletult igatsenud.
Nii meeletult, et valus on olnud.
Ja vahe on ka selles, et see talv ma olengi üksi.
Üksi oma komatoosis...
...igatsedes armastust.

Valus on.

Töö ja kool.

Ma tunnen, et minult on röövitud võimalus kedagi armastama õppida.

M

Long loooong morning....

Kell on juba 16 ja mina ei saa ikka veel voodist üles, ehk Rika sa polegi ainuke rumal tüdruk, kes ei tea palju juua võib :))

Igatahes eile oli siis barmanide õhtu @ Venus. Ma ei usukunud, et mu töökaaslased võivad nii ägedad olla! Ma tunnen, kuidas nüüd lõpuks on mind nö kampa võetud ja minust lugu pidama hakatud. Jõudsin kohale veidi hiljem, sest keegi peab ju tööd ka tegema, aga uksest sisse tulles juba karati kaela ja suruti hot shot pihku. Ja nii see siis läks...
Keidiga tegime siukest tantsu leti peal, et üks kukkus letilt maha baari poole. Kõik klaasid lendasid.
Ja me jammisime jammisime jammisime.
Ja Maret, u beast!
Igatahes võib öelda, et kordaläinud õhtu oli koos B52, cuba librede, hot shottide ja kamikazedega.
Ja muidugi ei saanud naised muidu kui pidi taccosid ja burritosid sööma minema.
Ja Agvega jäime taksos magama ka. peaaegu.

Ehk looong loong morning, kuid kell 18 juba tööl!

Ehk veel 7 tööpäeva ootab ees.

I can do it!

M

Long time no see...

Täna tuli üle pika aja üks blogimise tuju ja miks, seda ei teagi...

Igatahes läheb mul üldiselt päris hästi. Kohe pärispäris hästi.

Mu toa remont on peagi valmis - jäänud on ainult põrand veel, siis mööbel ja mingid piiiisikesed asjad veel, kuid lõpp ei ole enam kaugel. Kaua sa ikka jaksad suurestoa põrandal magada, mis ikka ja jälle on nii kipsitolmune, et hommikul ärgates on ninaalune valge, nagu oleks puldrit tõmmanud.
Remondi käigus õppisin jälle igasuguseid uusi asju ära. Näiteks selle, et mingisuguseid värve lahjendatakse VEEGA!
Värv oli jube paks, nagu kohupiim, küll ma ikka nühkisin seda higimull otsaees mööda lage laiali ja ikka jube hea tunne oli, kui tehtud sain. Helistasin isale ja rääkisin, kui tubli ma olin ja siis isa ütles, et sellest värvist oleks pidanud jaguma neljale sellisele laele, et kas ma ikka lahjendasin värvi veega?? !! Ja ma sain aru, et ole ikka räme kilplane ja lisaks raiskasin värvi ära :D Ehk kes teeb, see õpib.

Mu graafik on enam kui väsitav - see nädal saab siis nii olema, et reedel lõunast õhtuni kool, siis otse tööle, töölt varahommikul koju, 3h magusat und, äratus ja otse kooli, 6h loenguid , mille vahel on 10 minutit pausi, et vetsus käia ja siis kohe jälle tööle, varahommikul koju, 5h und ja tööle, 12h tööl ja siis saabub KOOMA. Koomast magan ennast välja kolm päeva ja siis hakkab ring uuesti. Lisaks sellele on ju vaja koduseid töid teha. Kaugõpe ju seisnebki põhiliselt kodus õppimisel. Ja mul on ju sõbrad, keda näha tahaks ja pesu , mis vajab pesemist ja raamatud, mis ootavad lugemist... Saate te aru, ma saan selle kõigega hakkama!

Mu kool on täiega põnev. Üldarvamus on asjast see, et ma harjutan seal huulepulga peale kandmist - no ei! Hetkel õpin ma anatoomiat. Kõik luud, lihased ja liigesed peab pähe õppima ja nende tööülesandeid tundma. Siis ma õpin erialast inglise keelt, kus pool teksti on alati mingeid imevigur sõnu täis (karvanääps, higinääre jne) ja kus juba esimesel loengul oli saja küsimusega arvestuslik töö. Lisaks sellele veel süva keemia ja muud loomad. Huulepulga peale kandmine my ass!

Mu riidekapp on riided nii seest kui pealt täiesti täis. Ehk ooooo norrast tulnud kaltsud, ma jumaldan teid teie H&M'i , Tommy Hilfigeri, Ti Mo sedelite ja teie küljes rippuvate hinnasiltide pärast! Ma ei lähe vist tükk aega enam poodi riidejahile. Kuigi ma tean oma iseloomu ka päris hästi. Mingiaeg tuleb keegi külla ja kõnnib poole minu riidekapiga minema - ses suhtes olen ma täielik hipi.

Mu süda on kerge, sest sul läheb hästi!

Mu kõht on täis, sest halloo, kesse ikka sööb nii palju!?

Mu äratus on homme kell 10, sest Haapsalu ootab mind koos mu toreda pere ja kalli sõbrannaga!

Mu nägu on naerul, kas üleväsimusest või sellepärast, et ehk tulevad esmaspäeval head uudised, ei tea, aga keda huvitabki!

See ya,

The M

F awesome song!

Mina arvan, et elu on üks vägev rollercoaster ja isegi, kui kaks ämbrit jalas tuleb mööda mudamülkaid sumbata, siis on ikka megalt palju põhjuseid, et edasi minna, võidelda, mässata, möllata, muutuda ja armastada :)

Oi f, kuidas ma elama kavatsen hakata.

The M.

Tume-tumesinine esmaspäev...

Kontakt Mariliis Samberk ütleb
Heiii
Kontakt The M . ütleb
heihooo
laseme kuuli pähe??
Kontakt Mariliis Samberk ütleb
jaaa
sul püssi on?
Kontakt The M . ütleb
ei ole
ja ostmiseks pole raha

Täna sain teada, et nüüdsest elan ma vaeslaspe elu, kus tuleb võidelda ühe leivaviilu eest.
Ehk mu kool üllatusena nõuab mult 700euri ja kohekohe sinna otsa 400euri.

Ehk pangaarve nullis, autokoolist võin und näha ja talvesaapad peavad veel ühe talve kestma.
Kitarrist ja lumelauasõidust me üldse ei räägigi.

Täna hommikune veinikoolitus polnud just ka see kõikse parem. Pea hakkas ikka lõpuks sumisema küll ja terve päeva olen seda segaveinidest tekkinud kerget pohmakat põdenud. 

Parim osa on see, et homme 9.30 uuesti ja seekord punaste veinidega. Punased veinid mulle ei meeldi.

Selline pudelite vastu seina kildudeks löömise tunne on jälle.

Aga ma saan hakkama, olen ju tugevast puust tüdruk.

M

My big mission...

Minu suur missioon leidis aset Haapsalus, majas kus elasin veel umbes aasta tagasi.
Missiooniks oli ära koristada terve maja kolme päevaga.
See ülesanne tundus üpriski teostatav, mis siis et mu väike õde pani kohe paika, et ma niikuinii sellega hakkama ei saa.
Aga mina tõmbasin vapralt kummikindad kätte ja haarasin Cif'i pudeli.
Ja küürisin puhtaks kõik barbie'd, dekoratiivlehmade sarvevahed, ukselingid, aknaklaasid, peeglid, seebialused, kapi sisemused, lambi kuplid, pliidipeale tolmukorra, arstikapis laiali valgunud kreemituubid jnejne
Siis tegin süüa. Risotot, mustikakisselli, saiavormi, õunakooki ja peekoni-muna salatit.
Siis viskasin ära kõik ebavajaliku, mis mulle teepeale ette jäi. Sellepeale sorteeris ema minu äravisatud asjade kotist välja pooled asjad, kuulutates neid väga vajalikuks.
Siis pesin ära kõik põrandada ja isegi laed!
Siis viskasin ära asjad, mida ma olin juba kolm korda ära visanud.
Ja voila:

Anyhow.
Ma tegelikult feilisin. Kolm päeva sai enne otsa, kui see saast seal majas.
Seda osaliselt, sest mu ema suutis mulle väga korralikku vastutegevust teha.
Aga... siiani haisen Cifi järgi ja tunne on... jube.

Thats it,

M.

How is the weather there??

I's ok here, it's only raining sideways.

See ilm on juba küll siuke pain in the ass, et enam vist kaua ei viitsi. Pigem istuks terve päeva sooja teki all ja ootraks ilusamaid aegu. Aga kus sa sellega, teki all ju rahus ka olla ei saa, sest mingi hull remondimöll käib. Terve tuba on kipsi- ja betoonitolmu täis. Lisaks sellele on ju köök tõstetud elutuppa ja magamistoas on tühjus...ehk no bed. See remont võiks juba valmis olla, siis koliks äiega kõikide oma asjadega OMA tuppa sisse ja keeraks ukse lukku... Ma tunnen täiega puudust sellisest oma toast, kuhu lähedki ja mitte keegi ei astu sinu mulli sisse. Mul küll ei ela siin väga kedagi, aga kui ikka pidevalt koos olla kellega iganes siis hakkab pinda käima küll. Vägagi pinda, vahel nii pinda et iga sõna ajab karjuma ja selline tunne on, et kohe lähed lõhki. Siis saad jälle eemale korraks ja tagasitulles on tükil ajal rahu majas, kuni kordub jälle üks ja see sama ring.
Mina usun, et inimestel on vaja heaks läbisaamiseks hingamisruumi ja seda, et siiski on mingisugused asjad millest ei räägita või mida teise "heaks" ei tehta. Koos elades peab olema mingi kujutletav sein. Ja kui seda seina ei ole siis juhtubki nii nagu üsna tihti juhtub. Mirjam hakkab keset Kadrioru parki Mariliisi peale karjuma, kui pinda ta talle käib...
Ja siis see läheb jälle üle, kui päevake on üksteisele ruumi antud.

Ma ei oska inimesi perse saata. Ma lihtsalt ei pea seda mitte üks gramm viisakaks. Vahel küll on tunne, et nüüd oleks aeg ja nüüd on inimene, kelle konkreetselt peakski perse saatma, aga siis ma lihtsalt kas täiesti ignoreerin või toimub vestlus elementaarse viisakuse baasil. Ma olen inimestearmastaja ja isegi kõige lootusetumate inimeste puhul säilib mul lootus nende suhtes või mingit sorti hoolimine. Seda nähtust võib nimetada vist ka nö "kinni jäämiseks". Ma tean, et ma võtangi igast enda elust läbi käinud inimesest ja sündmusest tükikese ja jäängi seda endaga kandma. Isegi siis kannan seda tükikest truult edasi, kui see mul aegajalt nii ajudele käib/seest närib/kipitab... Ja ma isegi tahaks seda tükikest maha panna, aga selleks ma tunnen et oleks vaja nagu klaari lõppu, oleks vaja, et asjade lõppedes oleks selgus, mitte, et asi sai lihtsalt lambise koha pealt läbi või miski juhtus nii, et ma üldse aru ei saa miks? Ja siis ma ootan...ja mõtlen...ja kipitan...ja mõtlen... ja ... mingi aeg läheb üle.
Samas võiks ju lihtsalt mõelda, et f this s ja selg keerata, tükk maha panna ja minema kõndida. Saan selle selgeks aastaks 2013. Ausalt ka!

Inimest tuntakse tema tegudest. Teod on ka see, kuidas inimene teistega käitub. Erinevad inimesed käituvad teiste inimestega erinevalt. Oma käitumist muutes muudame me ka iseend. Aga kes on inimene, kes väidetavalt ei oska teistega üldse käituda? See on tema ise. Selle järgi kuidas ta käitub, teda tuntaksegi. Vastavalt sellele teda vihatakse, armastatakse jne. jne jne. Olen ma ainuke, kes nii mõtleb?

Ma armastan oma lähedasi, oma pere, oma sõpru ja annan endast parima, et neid hoida, kui sellest ei piisa siis  lihtsalt ei piisagi! And who cares, andsin ju oma parima :)

Ok, aitab sellest ibalusest.


Anyhow, olen nüüd poole kohaga töötu. Täna chicagos teine proovipäev ja kui hästi läheb, siis saan sinna ka tööle. Kui nii hästi ei lähe, siis Giannisse proovima ja kui seal läheb ka tuksi on veel igast võimalusi. Ehk maailm ei olegi nii väike kui esmapilgul tundub.

8.oktoobril hakkab kool... lihtsalt ei jaksa enam oodata, sest tahaks lihtsalt juba teadmisi juurde ja saate te aru, mul on tahe õppida!! See on esmaklassiline uudis minupuhul, but i like it.

and... Tartuuu!!!! Siit ma tulen!!!!

M

Sügis uksetaga ja jälle omamoodi uus leht...

...ehk sügisel hakkab alati justkui nagu elu uuesti, tuues sisse uusi asju, uusi inimesi, tegevusi ja mida kõike veel.

Mulle meeldis see suvi. Kohe väga meeldis, natuke kurbki on seda oma mõtetes juba ära saata. Need Tallinna linnamüüridel istumised, Bacchuse imehea kirsiõlu, vabad inimesed, soe õhk, Pärnu rand, linnud, autoga tripid, tünnisaun ja öö läbi tantsimised ning Hiiumaa!! Järgmise aastani, massuurikad!

Igatahes, nüüd asjad muutuvad, ei halvemaks ega paremaks, ma usun, aga lihtsalt muutuvad.

Esiteks ma lähen siiski kooli. Üllatan ennasti sellele mõeldes. Lähen õpin kosmeetikuks. See otsus tuli täiesti lambist üks õhtu arvutis istudes. Googeldasi kosmeetikakoole, leidsin esimese ja ankeet oligi saadetud ja damn, it feels soooo right. Mingi kindel amet, mis ei voola mööda külgi alla ja siiski on fun midagi õppida.

Teiseks hakkan poole kohaga tööle, ehk mul on aega ja ruumi enda ja ka oma sõprade jaoks, ehk hello sotsiaalne elu! Pealegi ei saaks ma täiskohaga töö kõrvalt kooliski käia. No saaks, aga ikka väga raskendatult, sest siis poleks mul üldse aega mitte kui millegi muu jaoks.

Kolmandaks, autoload, nüüd te saate küll minu omaks! Ehk lõppude lõpuks teen ma oma alustatud asja lõpuni, sest enam ei takista mind ei aeg ega raha, ega see, et mul pole oma arvutit.

Ma usun, et need kolm asja teevad mu elu piisavalt busy'ks, et ma kodus istudes ennast jobuks ei marineeriks. Ma ei kannata tegevuseta hetki, kui need pole just planeeritult tegevusetud, sest minu jaoks on see valusalt waste of time ja ajaga on nii, et ma tunnen, et seda on mulle natuke liiga vähe antud. Tahaks niiii palju asju veel ära teha. Seega mulle meeldib olla pidevas tegevuses. Samas mulle meeldib idee, et järgmine suvi tuleb jälle päris kiiresti kätte, ehk asjad on pidevas muutumises.

Mis muud kui kivi kotti, soojad saapad jalga ja sügist vallutama!

Amor esta en el aire.

M

Hippie life, yeah, thats what it is...

Selline lugu siis tänasesse vihmalembelisse ilma, mis õnneks ei suutnud mu lillelisi tenniseid ära rikkuda. I kinda love this weather, sest see on ikka parajalt mõnus vaheldus sieasta-lembelisele ilmale, kus on koguaeg palav. Mis sest, et kell on 3:54 on siiski hea istuda ja olla, kõlgutada jalgu üle voodi ääre ja mõelda, et homme on vaba päev, saab päevitada, vb et isegi ujuma minna ja süüa midagi eriti mõnusat ja suvist ja lisaks näeb õhtul jälle nii mõndagi kallist inimest...

Täna avastasin, et minu head sõbrad on enamuses kõik mehed. Kõik uued paremad tuttavad on ka mehed. Polegi ühtegi õrnema sugupoole esindajast uut head tuttavat saanud. Ma kuidagi ei mõista eriti aiste mõttemaailma viimasel ajal ja kõigest on lihtsam ja rahulikum meestega rääkida... Mehed on rohkem pohhuislikumad ja see meeldib mulle täiega. Ja nad on õrnutsejad. Naljakas, aga on. :)

Kinkige mulle keegi kitarr! Eih, pole vaja, ostan juba ise. Vist. Lihtsalt mai saa sellest üle, kui ma Lõuna-Eestis kitarri kätte võtsin ja üle saja aasta selle pilliga ennast mugavalt tundsin ja kuidas ma pikalt üksi järve kaldal õhtupäikeses seda tinistasin. See mahe kõla, see hääl, see omaette kaiff. Sama kaifi saan klaveril, aga andeksi, kust ma selle peaks saama, kitarr on lihtsam variant ja ma seekord vist viitsiks isegi õppida seda... ja üldse, igaugune loodus, kitarrimuusika, lillelised tennised ja värvilised päikeseprillid, paksud hommikud, õlu ja vesi ning hunnik lillelapsi on ilgelt teemas viimasel ajal ehk imma hippie. and luw it . oh, i do. i doo.

Kell on saanud veerand 5 hommikul ja mina naeratan, ei teagi, kas väsimusest ja katus sõidab, kas sellest, et suutsin siiski püsti tõusta peale seda täielikku pilbasteks lammutamist, kas sellest, et mul on nüüd oma pesa, kus olla, kas sellest, et olen juba mõtetes haapsalus, kas sellest, et mul on päris pehmed sokid jalas või sellest, et täna tantsisin endast kõik välja - ei tea, aga ma tean seda, et homme tuleb ilus päev! jah!


Teie naeratav hippie M.

Olde Hansa musicus ja muud loomad...

Imelik, et ma seda üldse teen, aga ma reaalselt kirjutan selle sissekande oldehansa ühisarvutist. Tulin hommikul tööle, veits hele oli olla, kui nüüd juba ikka inimlikum olla, nüüd väike paus ja siis jälle sööminguid lahmima. Kusjuures naljakas on see, et autos Tallinnasse sõites oli mul tunne, et äkki on mul vaja vene keeles isanda valimist teha ja tööle jõudes OLIGI! Ehk esmakordselt mina suure grupi ees vene keeles targutamas. Kõhe... Aga ma sain hakkama!

Siis imelik on see, et see arvuti on nii ära kasutatud, et klahvidel pole enam eriti tähti näha ja klahvide vahed on mustjaspruunid ning seal on omaette elu ja ühiskond.

See, miks hele olla oli just pisuke aega tagasi on lihtne ja loogiline - Eerika pidas eile taaskord oma 18. sünnipäeva ehk dubble eighteen. No ja siis sai ikka natuke tähistatud kah - paljajalu lennukas tantsitud, teksad lõhki kükitatud , shampust ja kõike muud joodud ning muidugi enne seda söödud nii et seda nägu.

Rika, see on tobe et sa Tartusse lähed, sest sa vist ei kujuta ette ka palju ma sind vahel vajan... Ma igatsen meie letitaga tantsimist ja apsull KÕIGEST rääkimist. Sellest, et sa helistasid mulle, kui ma kohale ei ilmunu ja sellest, et on keegi kellega saab lihtsalt tunde jalutada ja lihtsalt olla, ilma rääkimatagi mõista... Täna on sul sünnipäev... Ma soovin sulle palju valgeid printse hobustel, meeletuid seiklusi, palju raha kiirnuudlite ja õlle jaoks, mõnusaid inimesi su kõrvale, palju ägedaid juhtumeid, sajaga õnne ja soojust hinge!
Ohjah, ma lihtsalt armastan sind!

Polegi midagi enam öelda.

M

Suvi mu päevade õuedel

Täna oli siis selline suveline. Cabrioletiga sõitsin mööda kadakatest ja ilusatest maakohtadest, tuul sahises kõrvus ja sasis juukseid ning mu jubalik dubstep! Ja Roosta rand on imeilus oma krigiseva liiva ja puhta veega. Terve päeva sai naerda ja käsi autos üles tõsta selle imelise aastaaja auks!
Ma armastan suve ja selliseid päevi!
Mõnus!

Jah!

M

Elu on lill, mina muruniiduk.

Ehk suht rändoomne.

Nonii, hetkel siis istun omadega jälle Hiiumaal. Ikka veel on see koht imeline. Eile sai nii palju tehtud, et paha hakkab. Ärkasime Rikaga kell üks, jõime kohvi, sõime võikusid. Siis hakkasime süüa tegema, sõime. Läksime  mereäärde, ujusime. Jõudsime koju, sõime. Vaatasime telekat, sõime. Läksime mereäärde, jõime.
Selline täielik puhkepäev. Ainuke asi on see kuramuse komme iga kord Rainile helistada, kellel on muidugi sügavkülm jäägrit täis. No ja siis sai siin külavahel joostud ja möllu tehtud... Rika tegi veel öösel ka möllu, ehk lasi täiega moon-walki. Vähkres sajaga, tõusis püsti, hakkas pükse jalga panema. Vaatasin teda. Tal olid silmad täiesti kinni ja ta konkreetselt magas! Siis kui püksid olid pooles vinnas, võttis jälle ära, pakkis ilusti kokku ja pani kotti, võttis kotist väikesed püksid ja viskas need mulle pm näkku, pakkis veel paar pluusi kokku ja siis jäi voodi äärel istudes uuesti täiesti magama. Ja päris ta mäletas, et ta midagi sellist öösel teinud oli. Ehk jääger teeb imesid.

Ja muidugi Pärnu!
Selles linnas on ka midagi maagilist, sest no ausalt iga kord kui ma seal viibin on minemetsa kui hea.
Viimane kord oli küll suur dissapoint, et Flux tulemata jäi, aga siiski see rand, melu, olu ja f hea muusika Beachclubis (mis, vabandage, meenutab nõukaaegset võimlat ja lisaks on seal kaldpõrand, ehk wha??).
Pärnusse peab veel see suvi minema. oja!

Ja Tallinn!
Töö töö töö. Raha raha raha. Veel tööd. Veel raha. Selline umbes see elu seal ongi, aga samas I love my job ja see ongi ju äge :)

Ja Haapsalu!
Kus on endiselt õelad inimesed, palju aeglasem elu kui kuskil mujal, ümbertõstetud Kastani pood, kolm bussiliini ja korter, kus vaid ööbin... ehk Haapsalu on no-life.

Aga fun on see, et suvi täiega möllab, ilmad on ilusad, nahk on juba pruun, juuksed pleekind, hormoonid möllavad, inimesed on ägedad, külm jook on karastav, varbad vees on mõnus ja no tõesti, I LOVE people! ja maasika toormoosi.

Hugs n kisses,

M!

Countryside.

Tallinnast on vaja puhata. Vähemalt minul küll, sest oled ju siiski hingelt maakas ja see tähendab, et linnade kiire elu lihtsalt väsitab, kurnab ja tekitab stressi. Lisaks sellele vananevad Tallinnas inimesed kiiremini, kui näiteks Hiiumaal, kus õhtul mööda põlluäärt päikeseloojangu saatel jalutades aeg on justkui seisma jäänud.
Üleeile veetsin imelise päeva oma maakohas. Hiiumaa, Vahtrepa küla, Peetri talu. Hommik algas kohvi ja võileibadega, päeval tegin tööd, siis praadisin ennast veidi kuuma päikese käes ja esimene ujumine sai ka tehtud. Õhtu koos värskelt grillitud hõrgu kana, toorsalati ja mõnusa õunasiidriga...
Imeliselt hea.

Eile sain siis lõpuks omale ka lõpukingad ja natuke ehteid kleidi kõrvale. Nüüd on täis komplekt koos ja täitsa võibki lõpetama minna :)

Hea uudis on ka veel see, et sain Olde Hansa gildikogust läbi ja nüüd olen täiesti iseseisev töötaja seal boheemlaste paradiisis, kus peale tööd on normaalne saada sisehoovis kokku, tõmmata end veidi kõrgemale, arutada üksteise probleeme, püüdes neile leida parimaid lahendusi ja siis minna kõik koos Clazzi, võtta paar külma drinki... Ja üldse, seal on inimesed, kes avavad üksteisele uksi, aga austavad samas iseseisvust ja hakkamist täis vaimu. Sealon inimesed, kes nähes sinu trammi jooksmist toovad sulle ilma küsimata juua ja kallistavad, kui näevad, et su närvid hakkavad läbi minema. Seal on inimesed, kes on sarkastiliste naljadega armastavad õeluskoid... Sealsed inimesed meeldivad mulle. Ja mina olen nüüd üks neist.

M

oh f!

Aga kui ma ei saagi oma ülesannete ja kogu selle õppimisega seal Olde Hansas hakkama!?!?

*pisar*

M

Ups.

Mul on homme see viimane ja tore eksam - psühholoogia suuline. Surm on silmeees, sest see on esimene eksam mida ma väga ei oska, aga siiski ma usun, et ma selle ära teen. Muidu võiks juba teised eksami tulemused teada saada - oleks see vast üllas hetk. Ma lihtsalt ei jaksa enam midagi oodata.
Küll oota eksami tulemusi,
korteri leidmist,
Gildikogu läbimist,
puhkust,
sooja ilma
jnejne
Elu ongi justkui üks pidev ootamine, aga ma olen ju kannatamatuse hunnik kuubis!
Peale selle on mul juba ammu tunne, et võiks soojale maale minna.
Lähen ka. 2. jaanuar lähen. kindlalt!
Lisaks veel sellele ma usun, et mu igapäevane toidumenüü on juba täiesti piireületav ja haiglane.
Päevas tarbin: 2l mahla, ühe suure koogi, 2pirni/õuna/banaani, võileivad ja jogurt. Ma nagu ei söökski enam midagi muud... Stressi menüü?? Ei teagi...on mul stress? eee... on või?
Ah, praegu olen päris häpi. Homme ju teatrisse n stuff ;)

Igatahes ilus mees seal pildil.

M

... ah?

See laul ütleb kõik!

Aga muidu on tunne, nagu oleks puuga pähe saanud. Suunataju on kadunud ja see, mida nüüd täpselt tegema peaks on väga segane. Ma teen koguaeg midagi, sest asjad suruvad selga, aga ma tunnen, et ma kuidagi ei orienteeru nendes asjades ja alatihti jookseb kõik natuke kokku ja siis on täiesti tahtmatult pisarateni kurb, et ühte või teist teha ei jõudnud.
Ma olen natukene väsinud ausaltöeldes. Väga väsinud isegi. Kurnatud ehk isegi.
Ma teen kõike nii palju ja nii kiiresti ja sellises järjekorras nagu suudan, pidevalt püüan ju endast parima anda. Aga ju siis ei ole mu parim piisavalt hea.

Lõpetasin just lasteaia lõpupeo kava koostamise, nüüd mõtlen läbi küsimuste vastuseid homsele intervjuule, hommikul on vara äratus, WTV otsesaatesse, bussile, bussis püüan õppida oma psühholoogia eksamiks, siis mustakale korterit vaatama, kiire lõuna ehk, uuesti bussile, püüan jälle eksamiks väheke õppida, siis koju Olde Hansa e-õpet lõpetama, sest homseks õhtuks peab see tehtud olema, lisaks sellele pean homme valmis tegema lasteaia peo bingo ruudustikud, 100 silti käskudega ja samuti siduma sajale kommile otsa aasaga nööri, siis oleks veel vaja saata u 5 meili, teha õhtuks midagi süüa, pesta ära töö seelik jnejnejne.
Lisaks sellele palun homseks vaba õhtut ja mõnusat äraolemist soojas ja pehmuses!
Too much to ask?

M

Oh yeah, oh no...

Eile oli siis mu viimane kord olla puldis ja teha viimane stjuardess XTRA.  Ise mängisin, ise tantsisin ja lisaks sellele täiega nautisin seda kõike, mis oli. Eriti armas oli see, kuidas üks meesterahvas tuli mu juurde, ütles, et nii kahju, et ma Lennujaamast lahkun ja siis võttis seljataha peitu pandud roosi, ulatas selle mulle ja ütles: Aga tulevik olgu sul ilus ja palju edu edaspidiseks! Tegi seest soojaks, tõsiselt!
Palju rahvast kohale ei tulnud, aga need kes seal olid võtsid pidu ikka täiel rinnal - mõni tüdruk ei suutnud isegi pükse jalas hoida ja ükshetk olid need ta sõbranna käes, kes neid oma peakohal lehvitas. Püksatu piiga tantsis aga täie mõnuga edasi....
Ja suur aplaus Rika soolole Shake your PomPom ajal :D Selle mehe nägu oli asendamatu! :D

Kõige imelikum asi on see, et olenemata sellest, et mu uus töökoht on kordi suurem/parem ja parema palgaga, tundsin ma eile koju kõmpides, et natuke kurb on isegi Lennujaam seljataha jätta. Seal on ikka igast tsirkust läbi elatud... Inimesed on ikka väga värvilised! Lisaks sellele on Haapsalu Lennujaam üks parimaid hüppelaudu inimesele, kes soovib edaspidi tegeleda sarnase tööga.

Värvilisemaid elamusi Lennujaamast:
Ma oleks äärepealt suure tordiga vastu vahtimist saanud.
Üks väike mees peksis 2 baaripukki ühe suure skinheadi pihta pilbasteks.
Olen saanud tervelt 5 roosi selle aja jooksul.
See hommik, kui kell oli juba 10, aga tegime järelpidu kalakülas.
Imemaitsev hakklihasupp.
Meie kirjad Rikaga keset töö-ööd, kus sõimasime üksteist roosavahaliseksbrasiiliabikiinidepilatsiooniks jne.
See Vika raha sisse nõudmise oskus.
Umbes 100 klaasi kildude koristamine selle aasta jooksul.
Viljari peksmine kassa, külmkapiukse ja kapiuksega.
Mu vägev Pipikostüüm.
jnejnejne
Ehk mälestusi jagub küll ja veel.
Täna siis viimane öö baaris ja asjaga ongi kõik!...

M

Ihana hüva

My girlfriend said this music suck... shes single now

Ojaa mulle meeldis see kommentaar! Leidsin selle lambise dubi loo alt sinatorust. Ma armastan siiani ja südames seda muusikat!

Nii, aga whats up in my life?
Simple - Lennujaamas tõmban otsi kokku, Olde Hansas elan sisse ja õpin hetkel nelja keelt korraga, samas PÜÜAN tegeleda ka oma eksamitega, otsin elamispinda Tallinnas, nokitsen oma uue sülearvuti kallal jnejne. Igav juba ei hakka - ausalt!

Natuke kuidagi nukker on ka see Haapsalu kõik seljataha jätta, kuid ma tean, et kui juba Tallinnasse on sisse elatud (ja ma kohanen õnneks helikiirusel), siis ei ole see tunne enam nii nukker. Kõik Haapsalu inimesed on nii sinasõbrad ja ükskõik kuhu minek, siis alati on tuttavaid ees. Ma tean kahjuks ka seda, et kui ma kunagi Haapsalusse tagasi tulen (mida ma ka kindlasti teen!!) siis pole see enam üldse see koht, mis ta praegu on. Inimesed lahkuvad siit linnast , ma ise ka muutun kindlasti ja seda mis siin on... siis jääb see kõik vaid minevikku ja mälestustesse. Nukker, väga nukker, aga uued seiklused/inimesed/tunded/kohad jms SIIT MA TULEN!

Tulen oma kiiksude, harjumuste, arvamuste ja käitumisega ja saan muudetud - tahes või tahtmata.

Miks ma aga Haapsalusse tagasi tulen - oi, see on lihtne! Nimelt kavatsen ma kunagi emaks saada ja paremat kohta kui Haapsalu ma laste kasvatamiseks küll ei tea. Juba Mustamäel käies nägin ma viie minuti jooksul meest kellel oli kõri läbi lõigatud ja meest, kes puu taga endale veeni süstis. Ja enne seda vajusid Solarise Hesburgerisse sisse kari tatikaid - vanuses 12-14, kellel oli krohvi rohkem kui maja seinal, lisaks sellele meetrised kunstripsmed ja kõnepruuk, mis ajaks iga normaalse inimese iiveldama. Pimbodega oli kaasas ka nendevanune poiss, kes oli ilmselgelt tibidest pool meetrit lühem. Laua tagant lahkudes, pidi üks tibidest üle poisi ronima ja MUIDUGI tegi ta seda nii, et aktsioon meenutas suuremal määral lap-dance'i mille käigus see noor meetrine poisijunn virutas tšikile ilge laksu vastu tagumikku. Tibi viskas selle peale vaid meelitatud pilgu üle õla ja läks sente lugedes friikartuleid ostma. Sel samal hetkel otsustasin ma, et minu lapsed kasvavad üles Haapsalus või siis samaväärses linnas! Jutul lõpp!

Täna käisin saunas ja nüüd on nii suur paks uni peal, et enam ei jaksa. Ihana hüva sauna oli :)
Lisaks sellele sain täna uued eriti pimpid jalatsid endale ja kolm paari oneilli sokke ka.
Mu issi on parim!
Ja üldse oli täna üks hea päev, eriti mõnusa algusega!
Nüüd tuleb üle elada vaid neli pikka päeva tööd...

Olge muhedad.

M.

Biolooglilise mitmekesisuse konvenktsioon

ehk peaks viimaseks riigieksamiks õppima hakkama, aga aega on ju selle kiire asjaga.

...

Hakkasin siia blogima, aga on tunne, et mul ei olegi midagi öelda. Litsalt totaalne blank-moment...
Ma olen viimasel ajal palju muutunud, või õigemini on muutunud tunded mu sees. Ma ei tunne enam, et Haapsalu oleks mu kodulinn ja selline külastaja tunne on juba. Ma tunnen, et ma pean olema veel ja veel täiskasvanulikum ja ma tunnen kuidas elu nõuab minust iga päevaga midagi rohkemat. Selle kõige juures ma tunnen ka, kuidas varsti võib võll üle käia - aga sellele ma lihtsalt ei taha mõeldagi. Ma tunnen, kuidas mu tunded inimeste vastu on muutunud. Ükshetk ma lihtsalt ei suuda enam mingeid teatud nüantse välja kannatada ja sealjuures ma muutun väga salvavaks ja õelaks.

Mul on täpselt see periood kus ma tahan kõike ise teha. Nagu väikesed lapsed söögitoolis ei oska veel süüagi, aga muudkui on ise ja ise, mille lõpptulemuseks on kogu puder põrandal. Ma tahan ka kõike ise teha. Ise otsida, leida, otsustada, tunda, proovida. Mingi whole new world oleks nagu avatud mu ees ja selle kõige pärast ma ei kannata silmaotsaski kui keegi hakkab minu elu korraldama.
Lisaks veel see, et ma olen haigeks piinatud sellest, et ma pean koguaeg kellestki sõltuv olema. Küll ma olin sõltuv oma vanematest, siis oma vennast ja siis ülemustest... Sõltumises iseenesest pole midagi halba, aga ma alatihti olen tundnud, kuidas seda sõltuvust on ikka väga räigelt enda hüvedeks ära kasutatud. Ma olen haiget saanud kordi ja kordi, sest mul ei ole muud üle jäänud kui sõltuda. Selle kõige juures peab ju veel suud ka kinni pidama, sest vastaseljuhul oledki ilma peavarju vm selliseta. Vaikiv piinlemine. Ja ma lihtsalt enam ei kannata! Ei suuda! Ei taha!
Kui ka ajangi kõik pudru põrandale, siis ma võin ju iga kell sõltuvaks tagasi saada. Kaotanud pole ma aga midagi.

Mu tunded mu sees on natuke segased, aga asjad loksuvadki ükshaaval jälle paika. Samas, kas mu tunded mõnede asjade suhtes jäävad samaks?... Kas mul lendab üks hetk kaas pealt ja jätangi kõik sinnapaika? Või suudan leida rahu harmoonia ja viisi kuidas asju korda seada? Ma sisimas tean, et vastuseni ei ole enam kaua jäänud...

Ma lähen nüüd siis tööle. 3 päeva baaris. ajee.

Lugege lambaid.

M

Emotsionaalne rollercoaster

Esiteks on see lugu legend! Teiseks on see selline keskmine joodiku laul, kui selle sõnu kuulama hakata.

Elu läheb endistviisi Haapsalu ja Tallinna vahel tõmmeldes. Sellest on ikka juba totaalselt kopp ees. Pole kerge olla kaks päeva Lennujaamas tööl, lõpetada teisel päeval öösel kell neli ja olla järgmise päeva hommikul kell 11.45 Tallinnas valmis kaheteist tunniseks trammi-tööpäevaks (ehk busybusybusy tööpäev).

Iagathes hakkama ma sain, täna ärkasin ka suhteliselt vara, ostsin emale raamatukogust kaks kokaraamatut ja lillepoest lille - emadepäev ju. Kallistasin ostukeskuses kõige nunnumaid suuri mõmmisid ... they r soooo damn cute! Jah, ma olen mingi mõmmimaniakk. Ma olen 19 ja mul on reaalselt kaks kaisukaru : Lauri von Pedro ja Sofia Maya New York Carmen. Üks armsam kui teine ja ilma nendeta ei oska nagu väga magadagi. Mis asja irooniliseks teeb on see, et mul pole mitte kunagi enne olnud kaisumõmmisid ja igasugused karvased elukad on olnud täiesti tobe teema minu jaoks. Ja järsku holahola, kui suureks peaks juba saama, siis on mingid pehmused mu voodis (loe: madratsil).

Mu aknalaual on 16 liitrit mingit imepärast maitseviina, ehk mu vend hakkas äri ajama. Osad hoiavad aknalaual lilli ja noh, äkki ka keeramilisi kujukesi vms , aga ei meil on siin ilutsemas 16l viina! Normaaalne. Ilgelt normaalne... Taarat on ka umbes sedajagu. Mina seda siia ei tekitanud ja ära ka ei vii!

Üldjoontes olen ma stjuuardess, Pipi Pikksukk, keskaegne teenijanna...

ja nii tühjaks pigistatud sidrun, et hakkan kohe-kohe hakkan lahinal nutma...

M

Busy time...

Mu elu on nii ühekülgne...
väga...

ei usu? ma ka mitte!
Mu elu on lihtsalt nii koomiline juba, et ma lausa pean siia oma nö kahe nädala kava panema

Eelmisel esmaspäeval tegin ma oma esimese eksami, milleks oli siis kirjand. Koju jõudes lugesin äbi kõik lõpupeo hinnapakkumised ja läksin nendega Annaliisa juurde, kus tüdrukutega tegime otsuseid. Õhtul rulluisutasin oma õega veel Selveri parklas.

Teisipäeval ärkasin reaalselt kell 05.30 hommikul, sõit  Tallinnasse, töövestlus St. Patrickus. Sealt otse edasi Margus Valdese juurde (kui julgete, siis googeldage kasvõi) töövestlusele. No see pakkumine oli nagu ulmefilmides, sp jätsin ma ka selle KOHE sinnapaika. Tagasi Haapsalusse ja grillimine perega.

Komapäev... ee...ei mäleta.

Neljapäeval õppisin ekamiks.

Reedel teine eksam ehk ühiskond. Sealt korraks koju, siis tööle. Paus. Öö tööl.

Laupäeval terve pika päeva tööl. Õhtul chillout ja siider ja üks skeerriii muuvi Lotte kunstnikuga ja rattasportlasega.

Pühapäeval nägin üle aasta Gertrudit, hommikusöök City Cafees, siis mängisin 3h Pipit, sõitsin ringi haigelt mõnusa BMWga, sõit Tallinna, espressokakao vanalinnas..

Täna ärkasin, proovipäev St. Patrickus, töövestlus Olde Hansas (kus korraga oli vestlusel KOLMTEIST! inimest ja kus pidi puudli reklaamimisest luuleliselt inglise keelse menüü ettelugemiseni veel igasuguseid imevigureid tegema), bussisõit koju ja nüüd olen oma "voodis" üsna laibastunud.

Homme on kolmas eksam ehk nglise keel. Ülehomme töövestlus Chicagos ehk Tallinn. Siis jälle Haapsallu tööle, klassijuhataja sünnipäev, lõpupidu on vaja lõpuni korraldada, pesu vajab pesemist, eksamid õppimist ja ma ei mäleta enam millal ma endale korralikult süüa tegin...

Sounds like fun??
Kusjuures on.

Ja lisaks sellele tahaks öelda, et ma saan hakkama!

Ja siis seda ka, et mul on hea meel, et asjad hakkavad rööbastesse loksuma...

Ja soome keele kursustele tahaks ka minna...

Igatahes, muah!

M

...

Käisin paljajalu Selveris Ceasari salatit ostmas, nüüd lähen oma valgete bikiinidega päevitama ja üldiselt olen kõigeks valmis, mis elu ette toob!!!

Suvaermastus südames,

M

Hey, it's me..

Sobrasin natuke Siimu blogis ja mulle hakkas see küsimustiku värk meeldima. Ilgelt põnev oli lugeda... ehk olen ahvipärdik, aga ta ise oli ka!
Sooo... here we go...

Tell me about the shirt you're wearing?
Türkiissinine, New Yorkerist, ilgelt ilus!

What's currently bothering you?
See, et minu igapäevane rutiin varastati ära eelmise nädala reedega - ehk kool kui selline sai läbi ja nüüd on see eksamite eelne aeg. Aga ma ei oska kodus passida! Üldse ei oksa! Ma tean seda, et kui ma koolist juba 2 päeva pausi panen lähen ma koduseinte vahel lolliks. Nüüd pean ma siin olema kaua...

What do you currently hear?
Tallinna maanteel sõitvaid autosid, oma lolli põrisevat külmkappi (vähemalt on ta ilus) ja läpaka undamist

When was the last time you had your hair cut?
Kuu või kaks tagasi

When were you last outside?
Tund aega tagasi, kui tulin matemaatika järelvastamisest tagasi. Ilgelt ilus ilm on!!!

Are you wearing shorts?
Katšiinngg! Jah, neid eriti lühikesi, sest nii palav on siin korteris.

Does the thought of marriage scare you?
Am, ei, miks peaks?! Abileu ja viis last kõlab täiesti normaalsena. (okok, kolm)

What are you doing today?
Õpin? äkki.

Look to your left, what is there?
Kivipõrand punase vuugiga ja üks lille leht, juuksekarv ning kaugel paistab mu loll külmkapp.

What time did you go to sleep last night?
Äkki oli mingi 23.00? Ja peale kadunud inimese tagaotsiva ema kõnet kuskil 01.03??

When is your Birthday?
Märtsis. Juba jälle liiga lähedal. Ausalt hakkan nutma, kui 20 saan!

The way to win your heart?
Ole otsekohene, aus ja mingisuguse ekstravagantse kiiksuga. Lisaks sellele pane mind tähele, anna mulle hingamisruumi, ära võta kontrolli minu üle, ole eriti hell ja armas ja tee mulle vahel kohvi! :)

What are you going​ to do this weeke​nd?
Väga raske arvata. Teen tööd. Neljapäeval siis @Lennujaam Stjuardess Xtra ehk olen DJ. Õnneks Stig annab mulle uut head mussi ja siin mõned veel. Reedel teen 108 Cubalibret ja laupäeval Lähen kuulan Sannut! ^^

Were you happy when you woke up today?
Issand, vaadakse õue! Muidugi olin!

Have you ever crawled through a window?
No umbes 10 korda. Tammes elades oli see normaalne nähtus. Isegi üks pidu sai nii ära peetud, et välisukse võtit polnud ja kõik käisid akna kaudu sisse ja välja! :D

Would you ever donate blood?
No auku mu veenis on veel näha.

Has anyone ever mistaken you for a family member?
Mul pidi emaga sarnane pepu olema ja sama juuksevärv on ka. Ehk seljatagant on meid segi aetud kordi ja kordi...

Do you have reason to smile right now?
...mitu korda ma ütlema pean, et õues on ilus x.x

What do you do when you're stressed out?
Kaks võimalust. Kas paugun kõigiga ja nutan, peksan jalaga kõike ettejuhtuvat, ropendan rängalt ja rahunen 15 minutiga maha või hoian seda endale, nutan patja kasvõi tervelt kolm päeva kirjutan ilgelt palju igale ettejuhtuvale paberile ja teen näo, et kõik on korras. Pole ju ime, et viimasel ajal selle esimese variandi pigem valinud olen? :D

Would you honestly say you'd risk your life for someone else?
Mul on selliseid inimesi, kelle eest oma eluga riskida. Seega jah.

Could you forgive a boyfriend or friend who physically hurt you?
No mehe puhul on nii, et lööb üks kord, siis ega need teised korrad tulemata jää. Ma astuks kohe välja, enne kui ma sellega a la ära harjun või ennast süüdlaseks hakkaks tembeldama. Andeks võin anda siis kui ma piisavalt sõltumatu juba temast olen. Sõbra puhul... em... nagu SÕBER ei löö!

Do you open up to people easily?
Jaa! Täiega kergelt, aga ainult 50%...

Has anyone upset you in the last week?
Isegi täna ajas mind mu perearst kettasse. ma isegi ei viitsi sellele mõelda...

What is the last pill you swallowed?
Kombineeritud beebipill

What was the first thing you thought this morning?
...Kas ma peaks kalkulaatori ka kaasa võtma?

Who do you blame for your bad mood today?
Teiste kalea enda halba tuju on ikka veits nõme veeretada...

Where is the person you like right now?
Have no idea :S

What was the first thing you did this morning?
Tõmbasin ona põdrateki ümber, koperdasin külmkapini ja sõin ära suure topsi Pasha kohupiima. nammnamm.

Do you care of what people think of you?
No kõgi arvamus küll korda ei lähe, vaid väheste, kuid samas ma naudin positiivset tähelepanu.

Who was the last person you took a picture with?
...eeee....äkki Tšehhis keegi? Rika??

What are you looking forward to right now?
Eksamite lõpu, uues linnas elamist, eksamitulemusi, uut töökohta, uut kooli...ehk selgust oma elus?

Do you miss someo​ne?
Oh, I do! Päris mitut inimest lausa. Nendest, keda pole ammu näinud siis eriti palju Gertrudit ja Relikat...

Is there a person of the opposite sex that means a lot to you?
Pfff! Yep, my dad...and so on.

If you could go back in time and change something would you?
Kes vastaks sellisele küsimusele ei on loll, sest siis puudub analüüsivõime ja siis ta pole elust küll veel midagi õppinud...

Do you hate smokers?
Mkm!

Is it hard for you to get over someone?
Ekstreemselt

Ever had a near death experience?
Nõme küsimus, aga vastaks, et isegi liiga palju...

Something you do a lot?
No sellised tavalised asjad eesotsas söömisega

Last person you cried in front of?
Rika. Sporta all. Siis kui olin just jalaga seina tagunud.

Where will you be 18 hours from now?
Ehk siis kell kuus hommikul... hambad laiali voodis magamas.

Have you ever been to a tanning bed?
Jah, viimati oli see 12 veebruar 2009. Siiani on jume säilinud . haha

Is it easy for others to make you feel awkward?
Kui geegi on awkward, siis on awkward väga kergelt. Samas iga asjaga harjub. Mõni inimene lihtsalt ei üllata enam millegagi ja haigelt veidrad asjad on siusa normaalsed.

Does anyone hate you for no reason?
Kui teate, ütlege mulle ka!

Have you ever kissed someone whose name starts with the letter J?
...Nagu ausalt ka siuke küsimus!? haha. jah.

Where do you want to go university?
See on sama hea küsimus kui see, et mis värvi auto mul 5896 päeva pärast on. Pole õrnemat aimugi.

What's your favourite season?
Suvi!! Selgitada pole vist vaja.

What was your favourite grade?
See viimane...

When is the next time you'll see your best friend(s)?
Loodame, et varsti!

Do you know anyone who would just drop everything to come see you?
Kui asi oleks haiglasse tulemisega seotud siis ikka tean päris mitut. Muidu vast leidub ka paar tükki.

Are any of your friends pregnant?
No siiiiralt loodame, et ei ole.

Do you have someone of the opposite sex you can tell everything to?
mhm.

Favourite number?
14??

Ever been in love?
Mhm.

What do you like most sunrise/sunset?
Päikeseloojanguga on palju ilusaid mälestusi aga üks päikesetõus Africa rannas Mos Defi saatel oli ka imeilusast ilusam. Ehk... ma nüüd ei teagi.

When you watch movies at home, do you like the lights on or the lights off?
Mul peab alati mingi pisike valgus kuskil olema...

Are you wearing make-up?
Hetkel mitte... vb eilsest on midagi natuke veel kuskil :D

What were you doing at 11:30 last night?
ZzzZzzzZzzzzzzZzZ

What's the last thing you said and to who?
Tsau siis! Mariliisile

Can you whistle?
Vaikselt, aga siiski. Näpud suus ei oska, aga oi, kuidas tahaks ära õppida!

Are you currently wanting any piercings or tattoos?
No see koolibrii ei anna mulle rahu! Üldse ei anna!

Do you sleep on your stomach?
Põhiasend. Kaks suurt patja ja mõmmikut ka kaisus.

What do you hear?Mu külmkapp on siiani loll.

Are you ticklish?
Vahel ikka juhtub :P

Last time you saw fireworks, with who & where?
Aastavahetus. Lennujaama ees koos crewga.

---

Done! :)

M

zZzzZ

...
.....ma läksin tuttu nüüd. See laul on mu öömuusika.

M

Isemoodi tüdruk



Armastage ennast ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni!

O.Wilde

Armastusega on vahel nii, et kui armastada omaenese elu ja oma eksisdentsi, siis kõik olemasolev armastab sind vastu. Ma ei räägi inimestest, ma räägin sellest, kuidas loodus ei salli tühja kohta ja seda, et kui midagi peab su elus juhtuma, siis kõik aitab sellele kaasa. Üldiselt ma räägin siiski oma kogemustest.

Viimasel ajal olen ma õppinud iseendast veidikenegi rohkem lugu pidama ja endasse rohkem uskuma. On olnud aegu, kus ma olen tundnud, et mul ei ole mitte midagi, aga seda rohkem olen ma ise olnud. Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen...

Tore on iseennast leida, sest pikalt ei ole ma teadnud, kes ma olen kust ma tulen ja mida ma tahan. Siiani ei tea, kuhu ma lähen ja mida elult tahta , aga lõpuks ometigi ma aiman kes ma ISE olen. Ei, mul ei ole idenditeediprobleeme, kõigest kirju minevik, selgeksõpetatud hoiakud ja multifunktsionaalne isiksusetüüp. Paras kompott igatahes. Kuid millest kompott koosneb on juba üpriski selge. Seda muidugi seniks, kuni panen seda iseenda puslet veel rohkem kokku ja siis avastan, et mu varasemad teadmised olid vaid filmi treiler... Aga samamoodi õpitakse kõiki teisi tundma, sealjuures ka oma armastatut. Avastades iga päev midagi uut, üllatudes vahel positiivselt ja negatiivselt, leides uusi tahki, mis on varem olnud peidetud ja kõike muud mis sellega kaasas käib.

Aeh! Kuidas tahaks tantsida, tantsida, tantsida!

... ja seda Tom'i jätskit jälle...

...kuuma suveilmaga.

M

Mina, parmuabi, üks Tom'i jäätis ja midaiganes

Relika saatis mulle lingi täna msn'is...
...ehk siis 3 aastat tagasi. Seega vabandatav!
Aga NYC igatsen ma siiani.!


Tõestus, et kui asi puudutab sööki on kõik muu teisejärguline :) Breketid olid veel siis teemas ja muidugi see Rika puna/oranž pea... Vastupandamatud!

Anyhow.
Kolmapäeval koolist tulles oli ilm külm ja paha, tuju ka nukker ja mõtlesin sõita bussiga koju. Kõmpisin siis Kalda bussipeatuseni ja teades, et sealt läheb lausa 2 liini mu kodu poole ei süvenenud ma üldse bussi numbrile mis ette sõitis. Läksin aga peale, istusin kössis maha, MT Eden kõrvus ilgelt kõvasti tümistamas, vaatasin enda ette maha ja siis vaatan välja alles... buss keeras Rohuküla poole. Einoh, fain siis, muidugi ma istusin sellele ainukesele bussile mis mind koju ei vii! A, savi, küll tagasi sõidab... Jõudsingi ilusasti rohuküla sadamasse, teada saades, et 10min on seisuaeg läksin sisse, ostsin enda lemmiku Tom'i jäätise mille ma merd imetledes ära sõin. Bussi tagasi istudes lisandus muidu mu monosõidule ka seltskonda. Seltskonnaks oli täiesti täis parm, kelle jutt oli lihtsalt nii kuutagune, et pidin tema eeskujul peaaegu püksi laskma. Selle mehe filosoofia ületas kõiksugu Facault'id! Peale kahte peatust lisandus veel 2 parmu. Siis juureldi selle üle, kas õllepurk on ikka tühi, kui see juba tühi on. Vastust ei leitud. Bussijuht sai aga minusilmis Aasta Parmuabi 2011 tiitli, sest üks meestest , kes bussis istus, pidi jõudma Keilasse. Bussijuht soovitas ennast ikka korda teha ja seletas ümbes 23 korda mispidi ja kuidas ikka Keilasse saab. "Tallinna bussijuhid on linnavurled, nemad sind nimodi püksi lasknuna bussipeale ikka ei lase. Sa kasi end väheke ja siis oled PONKS POISS!" ja mina jälle naersin. Bussi lõpp-peatuseks oli aga Lossiplats. Ehk 1h ringisõitmist lõppes sellega, et pidin veel kaugemalt koju kõmpima, aga tuju oli laes! Hea tuju hind oi 58 senti + jäätiseraha.
Igatahes, HAAPSALUS ikka valele bussile ei istuks!

Teie desoksüribonukleotiidilinemusilusikas,
M.

Ilus :')

Sugutegevus

... sorry, lihtsalt ei saanud sellest sõnast üle ja siiani ajab naerma.
Ise inventisin, kopiraittt!

Tegelt on cute n fussy oma voodis (loe: madratsil) leboasendis olla ja päiksese soojust nautida. Terve tuba on ilusat silleravat valgust täis! Jalad viskasin rõõmsalt oma lillelisele seinale, liigutan varbaid ja mõtlen, et peaks varbaküüned vist tumeroosaks võõpama. Üldse mingi kevad on kõigile pähe löönud. No ühest me siin üldse ei räägi. Üks on meil täidsa sooda. Kõrvuni kevades... Eih, mul on hea meel, aga kuramuse sügelema ajab ka vahel! Miks keegi mind öösel kell 4 ei oota kohvitassi ja friikatega!?...

(PS! M, kui sa siit mõtte leidsid, siis mata KOHE maha!)

...

Igatahes jah, kevad!! Trila-la-laa trulla-la-laa!

M

Kuhu küll see lumi jäi...?

...no jätkame siis suviste lugudega!


Lahe oli seda laulu see NV baaris olles otsast lõpuni kaasa laulda. Jah, mul on selle loo kõik sõnad peas ja siiani ma kinda fännan seda lugu.

Hetkel on eesti keele tund ja nagu ikka ei tegele me absoluutselt õppimisega. Kes vaatab selle asemel youtube'st videosid, kes loeb naistekast kuidas kaalu kaotada, kes magab niisama arvuti taga nagu öid üleval olnud arvutigeek ja muidugi on fb see põhiteema...

Kool on juba üldse maksa üle kopsude visanud. Lisaks sellele, et eksamid on tulemas antakse veel viimaseks hetkeks mingeid ajuvabasid kodutöid, mis on nii tähtsusetud ja millest reaalselt ei õpi midagi... Ja siis oled oma tegemata tööde hunnikus ja mõtled, et eksamiteks ei jõuagi vist õppida...

Ah, jõuab ikka! Kui tuleb mägi, siis kaevan end läbi. Etc ja the other bs.

Nädalavahetusel olin hardcore patsidega Pipi. Terdetäpid tulid pärast vaid faryga nühkides maha. Eih, lapsed on toredad, ainult et ilgelt väsitavad ära...
Lisaks sellele ei oska nad oma tuba koristada. Selles ma veendusin 100% eile, kui läksin oma väikese õe tuppa. Ta oli seda 4h juba koristanud, aga tulemus...? Ma leidsin endiselt toa nurgast krõpsu, sokkide, juuksekarvade, vanade klepsude ja pesulõksu, lõigatud pareriribade jne hunniku... Karm ja okkaline on see tee enesedistsipliini ja toa korrani. Aga there is hope!

Ilgelt armas on see, et siiski on õues juba soem ja kohekohe saab koju tuttu! :)

M

Hello-yellow!

See lugu on haiglaselt hea !

Igatahes, jah, wordpress sõi mul närvid ihust ära. Kolisin tagasi oma vanasse heasse blogspoti keskkonda, kuid uue nime ja kõigega. Seega - here we go again!

See ya soon!

M